Lihashooldus aitab:

  • takistada nii lihaspingetest tulenevate kui teisest põhjustest tulenevate traumade teket
  • parandada lihaste optimaalset lõõgastumist
  • kindlustada sportlase treeningu- ja võistlusvalmidus.

Andes kehale liikudes erinevat koormust, muutuvad lihased pingutusest lühemaks, sest toimub lihaskontraktsioon, kus pinge alla satuvad ka lihaste kinnituskohad. Kui ei toimu vastuliigutust ehk venitust samale lihasele, muutuvad nii lihased kui nende kinnituskohad vähe elastseks. See omakorda muudabki lihased ja liigesed jäikadeks. Jäigad liigesed ja väheliikuvad lihased võivad aga kergesti põhjustada vigastusi- nt. rebestused ja põletikud, kuna nad piiravad liikumisulatust ja halvendavad tunduvalt sooritusvõimet. Eriti võib probleeme tekkida vanemas eas inimestel, kus isegi igapäevane liikumine võib osutuda seetõttu raskendatuks. Seega peaks painduvust arendav treening ja selleks kasutatavad venitusharjutused olema osa iga inimese treeningprogrammist.

Staatiline venitamine (stretching) – selle meetodi puhul venitatakse lihas piirasendini ehk maksimaalse pingeni välja, hoidudes valupiiri ületamast. Piirasendis hoitakse venitust alates ca 25- 30 sekundist kuni paari minutini välja, sõltuvalt sellest, millise eesmärgiga on tegemist. Keskmise pikkusega venitused ca 30 sek , on parimad lihaste verevarustuse taastamisel . Pikemad venitused, mille pikkus on kuni paar minutit, sobivad lihaste ja kõõluste venituse parandamiseks. Sõltumata treeningu eesmärgist, on venitusi igale lihasrühmale hea korrata, tugeva ja eriti intensiivse treeningu puhul soovitatavalt isegi veel korra ka 1-2 tundi peale treeningu lõppu. Seda staatilise venituse meetodit soovitatakse teha tavalisest peale treeningut lihaspinge ja valu vähendamise eesmärgil ning eraldi ka treeningkorrana, painduvuse treenimise eesmärgil.

Dünaamiline venitamine – on sarnane staatilisele meetodile, kus lihas venitatakse kuni piirasendini, kuid tehakse seda ettevaatlike venitatavate kiikuva te liigutustega 15-20 sekundit. Sellised venitused on tavaliselt sobivad treeningu alustamisel , peale kerget soojendusharjutuste seeriat ning peamine toime on vigastuste vältimine ja lihaste ettevalmistamine algavaks treeninguks.

PLV- meetodi ehk “Pingutus-lõdvestus-venitus” rakendamisel tuleb esmalt pingutada venitatavat lihast isomeetriliselt- lihaskiude lühendamata umbes 5 sekundi jooksul. Seejärel lõdvestatakse lihas ja koheselt venitatakse kuni piirasendini, hoides venitust umbes 30 sekundit. Seda printsiipi korratakse sama lihase puhul kuni 3-4 korda, enne kui liikuda uue lihasrühma juurde. PLV meetod annab kõige kiiremaid tulemusi liikuvuse arendamise osas ning on tulusaim liikumisulatuse suurendamisel. Seetõttu sobib PLV meetod hästi lühiajaliste liikuvuse parandamise eesmärkide saavutamisel.

Venitusharjutusi alustades tuleb ennekõike meeles pidada, et lihased peavad olema põhjalikult eelsoojendatud, sest eelnevalt soojendatud lihase venitus võib tekitada koguni vigastuse.