Kuivnõelaravi (dry needling) on teraapiameetod, mida kasutatakse müofastsiaalse valusündroomi leevendamiseks. Protseduuri käigus mõjutatakse valulikku piirkonda – nahka ja lihast – keerates või liigutades (sisse-välja) nõela lihases eesmärgiga tekitada väikeseid lokaalseid lihastõmblusi. Protseduuri tulemuseks on lihaspinge vähenemine, normaalse lihasfunktsiooni taastumine ja valu vähenemine.
Kuivnõelaravi kombineeritakse teiste konservatiivsete valusündroomi leevendamise meetoditega nagu nt venitamine, külma- või soojaravi, massaaz, kinesioteipimine, füüsikaline ravi ja terapeutiline harjutus.

Esimesel protseduuril piirdutakse 1-2 lihase raviga (kuni 5 nõela). Rohkem kui viit lihast ühel protseduuril ei ravita (kuni 15 nõela). Protseduuri järgselt esineb ravipiirkonna hellust, mis möödub tavaliselt 12 tunni (max 72 tunni) jooksul.
Protseduuril kasutatavad nõelad on peenikesed (läbimõõt 0,16-0,30 mm) ning sõltuvalt kehapiirkonnast ja nõelumistehnikast erineva pikkusega – pindmiseks nõelumiseks 10-20 mm ja süvanõelumiseks 25 – 120 mm pikkused. Nõelad on ühekordselt kasutatavad.

Kuivnõelaravist võib olla abi kui on diagnoositud:

  • alaselja valu
  • kaela- ja  õlavöötme valu,
  • epikondüliit,
  • külmunud õla sündroom,
  • skeletilihassüsteemi pingetest tingitud peavalu jt

Kuivnõelaravi on vastunäidustatud on:

  • nõelamaterjali (metalli) allergia
  • hirm nõelte ees
  • probleemid vere hüübivusega
  • südamehaigus
  • valupiirkonnas krooniline liigese ebastabiilsus (nt õlaliigese ebastabiilsus)
  • kasvaja
  • invasiivsed protseduurid ususliselt vastuvõetamatud

Kuivnõelarvi ei tehta

  • Rinnaproteeside olemasolul rinnapiirkonnas
  • Puusaliigese proteesiga patsientidel puusaliigese piirkonnas
  • Rasedatele kõhu ja alaselja piirkonnas; esimesel 3-l raseduskuuul üldse mitte

Protseduuride sagedus:

  • Kolm esimest protseduuri 1 x nädalas
  • Pärast 3 nädalat jätkata 1 x kuus

NB: Kuivnõelaravi ei ole sama mis akupunktuur.