Terapeutiline harjutus ehk liikumisravi on osa füsioteraapia teenusest. Terapeutiline harjutus on peaaegu kõikide füsioteraapiaplaanide peamine osa- see on süstemaatiline tegevus, mis sisaldab planeeritud liigutusi, juhendatud keha asendeid või tegevusi, mille eesmärk on ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit.
Pärast füsioterapeutilist hindamist, füsioterapeutilise diagnoosi selgitamist, koostatakse füsioteraapia plaan. Terapeutilised harjutused võivad hõlmata kogu teraapiaprotsessi või on osa sellest, kuid nad kuuluvad iga patsiendi taastusravisse.
Enamikel juhtudel suudab klient ise sooritada terapeutilisi harjutusi ja sel juhul on füsioterapeudi roll leida õiged harjutused ning nende sooritamine selgeks õpetada. Raskemate haiguste nt ulatusliku insuldi või trauma puhul vajab klient sageli füsioterapeudi abi harjutuste sooritamisel. Sellistel juhtudul on väga oluline, et füsioterapeut annaks pidevalt tagasisidet kliendile harjutuse sooritamise kohta ja jälgiks, et harjutuste sooritamine on turvaline. Neuroloogiliste kahjustuste korral on kliendil sageli tasakaal ja koordinatsioon puudulikud, mistõttu on oluline luua turvaline keskkond, kus klient ei saaks kukkuda või muul moel endale viga teha.
Harjutuste valikul on oluline, et füsioterapeut suudab valida just õiged harjutused. Harjutusi ei pea olema palju, pigem just vähem. Hea kui harjutused õnnestub planeerida kenasti igapäevaste tegevuste hulka või vahele. Näiteks mõnel juhul võib terapuetiliseks harjutuseks olla ka porgandi puhastamine või soki kudumine, kui on vaja käe funktsioone taastada.