post

Alaseljavalu

Alaseljavalu on üks enim esinevatest proleemidest. Äkilise seljavalu tekkepõhjuseks on enamasti kergemad alaseljapiirkonna lihaskahjustused. Seljavalust vabanemise näitajad on uuringute põhjal märkimisväärselt head. Enamik inimesi saab seljavalust priiks 2 nädala jooksul. Samas on igasugune valu hirmu ning stressi tekitav. Praktikas näeme, et eriti kehtib see seljavalu korral, sest alaseljavalu piirab erinevaid tegevusi nagu esemete maast tõstmine, istumine, kükitamine ja nii edasi.

Järgnevalt toome välja erinevad seisukohad ja soovitused, mida alaseljavalust teada:

  • Radioloogiliste uuringute (röntgen, magnetresonantstomograafiauuring, ultraheliuuring) teostamiseks pole enamasti vajadust.
    Radioloogilised uuringud ei näita alati valu tekkepõhjust. Niisiis tuleks uuringu vajadusest konsulteerida põhjalikult arstiga. Ka röntgen või magnetuuring, mis näitab diski sopistumist, degeneratiivseid muutusi või kulumist ei pruugi alati põhjustada alaseljavalu.
  • Alaseljavalu ei ole enamasti põhjustatud sellest, et midagi on paigast ära.
    Viimase aja teadusuuringud on tõdenud, et „paigast ära“ olev vaagen või kõver selg ei tekita enamasti alaseljavalu.
  • Ideaalset istumisasendit ei ole olemas.
    Seos istumisasendi ja alaseljavalu tekke osas on väga väike. Parim istumisasendi retsept on, et asend peab olema mugav ning istumisasendeid tuleks vahetada, tagamaks võimalikult mitmekülgset koormust kehale.
  • Liigne puhkus ning voodis pikutamine ei aita seljavalu leevenemisele.
    Jah, esimestel päevadel pärast vigastust tuleks vältida liigselt selga koormavaid liigutusi ja tegevusi, kuid mida varasemalt alustada selja liigutamise ja üldise kehalise liikumisega (nt. kõndimine), seda kiiremini algavad organismi taastumisprotsessid ning leeveneb ka valu.
  • Teatud liigutuste vältimine ning liigne alaselja „hoidmine“ ei aita kaasa valu kadumisele.
    Asjade tõstmise ja ettepainutamise ning muude valulike liigutuste vältimine on sagedane, kuid on väga vähene tõenäosus, et need suurendavad traumat. Pärast värsket traumat on loomulik, et inimene end hoiab. Selle tagajärjel aga lihased ning lülid muutuvad jäigaks, sest ei toimu kehale omast liikumist. Niisiis ongi esimesed liigutused kanged ja valusad. Ettepainutust ja muid alaselja liikumismustrite sooritamist tuleks alustada aeglases tempos valuvabas ulatuses, mille tagajärjel leeveneb kangus- ja valutunne.
  • Väga tugev valu ei tähenda alati väga suurt alaselja kahjustust.
    Inimeste valutundlikkus on niivõrd erinev, sest keha närvisüsteemil on võime valuaistingut kontrollida – see tähendab, et igaüks kogeb valu tugevust erinevalt. Seega ei pruugi alati valu tugevus olla korrelatsioonis kahjustuse ulatusega! Valutundlikkust on aga võimalik treenida erinevate kehaliste harjutuste näol läbi valuvaba liikumisulatuse kogemuse pakkumisega närvisüsteemile.
  • Operatsioon alaseljavalu leevendamiseks on harva vajalik
    Kirurgilist sekkumist vajavad vaid vähesed inimesed. Oluline on kuulata arsti soovitusi! Sest tihti aitavad valust priiks saamisele kaasa enda hoiakute muutmine valu suhtes (vt. eelmine punkt), eriharjutuste tegemine või oma füüsilise aktiivsuse tõstmine.

Alaseljavalust on võimalik kindlasti vabaneda! Välja tuleb selgitada põhjused, miks on alaseljavalu tekkinud ning miks on see üle 2 nädala püsima jäänud.

Kui su selg on valutanud rohkem kui 6 kuud, siis soovitame SELJA TREENINGKURSUST.


Artikkel põhineb:
O´Keefe, M., O´Sullivan, K., Griffin, D. (2015). 15 things you didn’t know about back pain. Independent.ie: Health & Wellbeing. http://www.independent.ie/life/health-wellbeing/15-things-you-didnt-know-about-back-pain-31367264.html


Koostanud: füsioterapeut Richard Jalakas


Loe ka:
Seljavalu – mida teha?
Tõstsin selja ära?
Alaseljavalu – kas midagi on paigast ära?


post

Perearst saab saata otse füsioterapeudi vastuvõtule

Alastes käesoleva aasta jaanuarist saab perearts saata patsiendi otse füsioterapeudi vastuvõtule. Perearstidele on loodud uus rahapott teraapiafond, mille rahaline maht 3-10% pearahast.

Teraapiafondist saab perearst tasuda:

  • füsioteraapia kulud
  • kliinilise logopeedi kulud
  • kliinilise psühholoogi kulud

Füsioteraapia osas on võimalik teraapiafondist tasuda:

Selleks, et teraapiafondi kulul füsioteraapiasse tulla peab perearst andma saatekirja, mis peab vastama kõigile
saatekirjale esitatavatele nõuetele, st sisaldama muu hulgas selget suunamise eesmärki, viidet suunamisele teraapiafondi kaudu, suunanud perearsti isikukoodi ja e-maili aadressi.

Füsioteraapia teenuse osutajal peavad olema kehvitavad tegevusload. Väga paljudel väiksestel füsioteraapia praksistel ei ole olemas ei delikaatsete isikuandmete töötlemise luba ega eriarsti teenuse osutamise luba taastusraviks. Nemad ei saa teraapiafondi kaudu teenust osutada.

Meil on vajalikud load olemas ja lisaks ka mitmete Tartu perearstidega sõlmitud koostöölepingud.

Aja füsioterapeudi juurde saab alati nädala jooksul! 

 


post

Tõstsin selja ära?

See, kuidas me raskusi tõstame, ei pruugi olla seotud alaseljavalu tekkega

Paul Ingram on kirjutanud viimased 14 aastat, et meie selg ei ole habras. Enamus alaselja valu juhtudest pole tõsised ning omavad üllatavalt vähe seoseid lülisamba strukturaalsete probleemidega nagu näiteks: lülisamba degeneratsioon, „paigast nihkunud“ lülivahekettad, pitsunud närvijuured. Kuigi tõsiseid muutusi esineb, pole nende esinemisagedus nii suur, kui enamasti usutakse.

British Medical Journal avaldas 2008. aastal ülevaateartikli, mis kajastab üle mitme aasta kogutud informatsiooni tõstmistehnikate ja alaselja valu kohta. Leitud info põhjal tegid autorid järgmise tugeva järelduse: „Tõenduspõhist materjali, mis toetaks tõstmistehnika õpetamist või õppimist lihtsalt ei eksisteeri.“

2010. aastal avaldatud ülevaateartiklis leiti, et seos tõstmisel ja alaseljavalu tekkimisel on väga ebatõenäoline. Samuti leiti aastal 2012, et seljavalu ning korduvate ja kauakestvate ettekummargil asendite vahel on vähe tõenduspõhiseid seoseid või need üldse puuduvad. Lisaks ei toeta üldlevinud lähenemist aastal 2011 väljaantud ülevaateartikkel, kus omakorda hinnati 8 ülevaateartiklit.

Kuidas on lood aga selgatoetavate vööde ning korsettidega?

Eeldatavasti on igapäevase tõstmisega eriti kursis jõustõstjad ning kulturistid. Kindlasti mängivad tõstevööd nende treeningus oma rolli. Mistõttu tundub tõenäoline, et tõstevööd aitavad ka kutsealase tõstmise puhul. Siiski, ei pruugi viimane järeldus tõene olla. Enamus kaasaaegseid teadusartikleid on leidnud, et selliste vööde kasutusel töökeskkonnas on vigastuste ennetamisel vähe kui üldse mingit abi.

Toed, korsetid ning vööd annavad enamasti sensoorset sisendit, mis loob meile ettekujutuse tugevusest ning kindlusest. Kahjuks see süvendab aga salakavalat ideed, et selg vajab toestamist ja niimoodi kujunebki valearusaam selja vastupidavusest.

Veel üks õppetund jõutõstmisest

Sageli võime näha, et jõutõstja poolt sooritatud jõutõmme ei näe välja „turvalise“ viisina tõstmaks midagi rasket. Ometi jõutõstesport demonstreerib, et on võimalik tõsta hämmastavaid raskusi regulaarselt, ilma vigastusteta. Tõsti, nad kasutavad palju jalgade tööd, kuid tõste algfaasis esineb sageli ka rohket painutust lülisamba asendis. Visuaalselt näeb see välja täpselt nii nagu „ei tohiks tõsta“.

Samas ei taha me väita, justkui oleks ohutu ka treenimata inimesel nii suuri raskusi tõsta. Kui selga oleks võimalik vigastada tõstes 20-40 kg suuruseid raskuseid vale tehnikaga, siis tundub vähetõenäoline, et seda koormust on võimalik korrutada kümnega ning turvaliselt.

  • Peamine mõte on selles, et seljad on oma olemuselt tugevad mitte haprad ning jõutõstmine on suurepärane näide sellest.
  • Ära pelga tõstmist! Kuid võta asja mõistusega.
  • Loomulikult, pole võimatu end vigastada ületades hooletu tõstmisega oma võimeid.

Käesoleva blogipostituse sisu on refereeritud Paul Ingrami artiklist „Lifting Technique is Not Important for Your Back“ https://www.painscience.com/articles/lifting-technique-is-not-important-for-your-back.php

KUI ALASELJAVALU TEEB MURET, SIIS BRONEERI AEG FÜSIOTERAPEUDI JUURDE.

Esmast füsioterapeudi konsultatsiooni aega pakume nädala jooksul. 


post

Alaseljavalu – kas midagi on paigast ära?

Valu põhjuseks peetakse sageli ärritust, traumat, põletikku, lihaspinget. Tõsi need võivad mängida rolli nii ägeda kui kroonilise valu tekkimisel, kuid otsuse valuaisting luua saab vastu võtta ainult meie aju. Pelgalt ärritussignaalist pole kaugeltki piisav, et valu tekitada. Valu eesmärk on ju meid millegi eest kaitsta. Seega tuleb ajul saadud ärritussignaal konteksti viia nii keha sisese kui välise keskkonna, kultuuriruumi, varasemate kogemuste (nii enda kui teiste), teadmiste ning uskumustega.

2007. aastal läbi viidud uuring leidis ärritavale stiimulile lisanduva konteksti olulise mõju valu intensiivsusele. Uuritavate nahale asetati väga külm raua tükk. Lisaks näidati uuritavatele värvilist tulukest – vastavalt kas punast* või sinist*. Tulemuseks saadi oluline erinevus valuaistingu intensiivsuses. Punase tulukese näitamisega kaasnes palju intensiivsem valukogemus. (Mosley 2007).

Nii ägeda kui kroonilise seljavalu puhul on oluline teada seisundi tausta. Oluline on välistada tõsised terviserikked ehk punased lipud, mida esineb all 5% seljavalu juhtudest. Alaseljavalu peetakse aga sageli tõsisemaks kui see tegelikult on. Äge nimmevalu on enamasti healoomune iseparanev selja funktsioonihäire. Valede arusaamade ning informatsiooni tõttu võib valu muutuda krooniliseks ning igapäevaelu tõsiselt segavaks. Kroonilise alaseljavaluga inimesed sageli usuvad põhjendamatult, et nende seljas on midagi paigast ära, katki, kulunud või et nende lihastes on valupunkte produtseerivad „sõlmed“ ning nende selg on habras. Kui nüüd tagasi mõelda sellele värvitulukestega läbi viidud uuringule siis sellise nö punase tulukesena võiks tähistada igat sellist väärarusaama.

Kaasaaegne kroonilise valu käsitlus püüab luua nö „sinisele tulukesele“ omast keskkonda, et äge seljavalu paraneks spontaanselt ning kroonilist valu ei tekiks. Kroonilise valu puhul aga eristub see, et meie närvisüsteem on valu pikaajalise kestvuse jooksul õppinud ärritust paremini tuvastama, andes ärritussignaale ka täiesti tervete kudede puhul. Lisades ärritussignaalile veel nö punased tulukesed (väärarusaamad enda seisundist, valu põhjustest), võib tulemuseks olla ägeda valuga võrdse intensiivsusega krooniline valu.

Sellise seisundi puhul on oluline alustada:

  1. Valuõpetusega – valede uskumuste ning nendega kaasneva käitumismustrite avastamine ning ümberõppimine;
  2. Valuvaba liigutustegevuse õppimisega – kui liikumisega ei kaasne põhjendamatuid hirme, tekib rohkem võimalusi kehale järkjärgult valuvaba ning talutava ebameeldivustunde piiril koormust anda ning seeläbi vähendada valu piiravat mõju igapäeva tegevustele;
  3. Treening, füüsilise võimekuse tõstmine – valuvabade liigutuste õppimiselt saab sujuvalt üle minna jõu, osavuse ning vastupidavuse treeningutele, mis tagab parema tervise, füüsilise võimekuse ning suurema enesekindluse. Niimoodi on võimalik lõplikult seljahädad unustada

Närvisusteem on väga osavalt võimeline kohanema, tuleb anda ainult õiget stiimulit, seda nii mõtte kui liigutuste tasandil. Kaasaaegse valu käsitlusega kursis olevatel füsioterapeutidel on oskus anda panus inimese hirmude vähenemisele ning tugiliikumisaparaati hinnates leida võimalused valuvaba funktsiooni taastamiseks.

Mosley, L., Arnts, A. (2007).  The context of a noxious stimulus affects the pain it evokes.  Clinical & Experimental Psychology.

Koostanud: Marko Treier, füsioterapeut

KUI ALASELJAVALU TEEB MURET, SIIS BRONEERI AEG FÜSIOTERAPEUDI JUURDE.

Esmast füsioterapeudi konsultatsiooni aega pakume nädala jooksul. 



Kinesioteipimine

Kinesioteipimine on üks paljudest füsioteraapia sekkumisviisidest.

Kinesioteip on kangast ja akrüülliimist veniv teip, mida kasutatakse taastusravis ja spordimeditsiinis. Kinesioteip on väga paljude kasutusvõimalustega: fikseerib ja stabiliseerib, kiirendab keha verevoolutuse, lümfi ja ainevahetuse protsesse, säilitab paigaldamisel keha normaalse dünaamilise liikuvuse.
Kinesioteipimine sobib peaaegu kogu füsioteraapia ravivõtete spektriga, imikutest seenioriteni, pakkudes arstidele ja terapeutidele mitmeid uusi ravivõimalusi.

Kinesioteipimine…

normaliseerib lihase funktsiooni – kinesioteipimise meetod on efektiivne ülekoormusest või traumast kahjustatud lihase taastamisel ja normaliseerimisel. Liiga suure koormuse tagajärjel tekib lihases tihti ülekoormustrauma ja põletikuline protsess. Kinesioteipimine on efektiivne kahjustatud lihase toetamisel ja nõrgestatud lihase funktsiooni toetamisel.

parandab lümfi ja vereringet – ruum lihase ja naha vahel väheneb enamasti lümfivedeliku ja vere kuhjumise tõttu. Vedeliku ringlus suurendab valuretseptorite aktiivsust nahas. Teip laiendab ruumi naha ja lihaste vahel ning parandab lümfivedeliku ja vere ringlust.

vähendab valu – kinesioteip on efektiivne valu alandamisel. Peamine mehhanism valu alandamisel on valuretseptorite aktivatsiooni alandamine nahaaluse ruumi suurendamise näol.

korrigeerib liigese ebateljelist asetust ja parandab propriotseptsiooni – liigeste ebastabiilsus tuleneb teda ületavate lihaste pikkuse ja jõu düsbalansist. Ebastabiilsele liigesele avaldavad välised jõud suuremat kahjustavat mõju. Kinesioteip võimaldab korrigeerida propriotseptiivset stiimulit ja seeläbi toetada liigest rohkem.


 



Terapeutiline harjutus

füsioteraapiaTerapeutiline harjutus ehk liikumisravi on osa füsioteraapia teenusest. Terapeutiline harjutus on peaaegu kõikide füsioteraapiaplaanide peamine osa- see on süstemaatiline tegevus, mis sisaldab planeeritud liigutusi, juhendatud keha asendeid või tegevusi, mille eesmärk on ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit.

Pärast füsioterapeutilist hindamist, füsioterapeutilise diagnoosi selgitamist, koostatakse füsioteraapia plaan. Terapeutilised harjutused võivad hõlmata kogu teraapiaprotsessi või on osa sellest, kuid nad kuuluvad iga patsiendi taastusravisse.

Enamikel juhtudel suudab klient ise sooritada terapeutilisi harjutusi ja sel juhul on füsioterapeudi roll leida õiged harjutused ning nende sooritamine selgeks õpetada. Raskemate haiguste nt ulatusliku insuldi või trauma puhul vajab klient sageli füsioterapeudi abi harjutuste sooritamisel. Sellistel juhtudul on väga oluline, et füsioterapeut annaks pidevalt tagasisidet kliendile harjutuse sooritamise kohta ja jälgiks, et harjutuste sooritamine on turvaline. Neuroloogiliste kahjustuste korral on kliendil sageli tasakaal ja koordinatsioon puudulikud, mistõttu on oluline luua turvaline keskkond, kus klient ei saaks kukkuda või muul moel endale viga teha.

Harjutuste valikul on oluline, et füsioterapeut suudab valida just õiged harjutused. Harjutusi ei pea olema palju, pigem just vähem. Hea kui harjutused õnnestub planeerida kenasti igapäevaste tegevuste hulka või vahele. Näiteks mõnel juhul võib terapuetiliseks harjutuseks olla ka porgandi puhastamine või soki kudumine, kui on vaja käe funktsioone taastada.



Meist

VIREO on sotsiaalne ettevõte, mis pakub tervisespordi, füsioteraapia ja rehabilitatsiooni teenuseid.

Alustasime oma tegevust füsioteraapia ja treeningutega ning oleme sealt edasi kasvanud mitmekülgsemaks. Lisandnud on rehabilitatsiooniteenused, toitumisnõustamine, erinevad koolitused ja tugiteenused.

PÕHIMÕTTED millest oma töös lähtume:

  • positiivne kogemus – me märkame väikseimaid edusamme ja ei unusta neid hea sõnaga ära märkida
  • motiveeriv suhtlemine – me püüame igaühes leida ülesse selle, mis talle oluline
  • personaalne lähenemine – meil ei ole valmis retsepti, mis sobiks kõigile. Iga meie konsultatsioon, teraapia ja treening on puhas rätsepatöö.
  • kõike võib, aga mõistlikus koguses

Pakume teenuseid nii eraisikutele, kui ka ettevõtetele, Tartus ja Tartu lähiümbruses. Tervisepäevi teeme üle Eesti.Füsioteraapia

* VIREO on üks väike rohekat värvi lind, kes elab meist küll kaugel, kuid sümboliseerib hästi seda, mis meilegi tähtis on: looduslähedust, energiat, värskust ja uut algust. 


post

Füsioteraapia

Füsioteraapiasse on võimalik tulla:

Millistel juhtudel füsioterapeudi juurde pöörduda?

  • skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia (nt seljavalu, lihaste pinge, õlaliigese kahjustused ja liikuvusprobleemid, puusa- või põlveliigese endoproteesimine jne)
  • trauma järgne füsioteraapia sh liiklusavarii järne füsioteraapia
  • neuroloogiliste haigete füsioteraapia (nt: insult, parkinson, sklerosis multipleks jne)
  • kardioloogiliste haigete füsioteraapia / südame- ja veresoonkonna haiguste füsioteraapia (nt: kõrge vererõhk, südameinfarki järgselt)
  • onkoloogiliste haigete füsioteraapia
  • geriaatiline füsioteraapia sh kodus
  • rasedusaegne ja sünnitusjärgne füsioteraapia (nt diastaas, vaagnapõhja lihaste düsfunktrsioon) 
  • beebide- ja väikelaste füsioteraapia
  • vaimne tervise füsioteraapia

Füsioteraapia teenust osutatakse nii taastusraviks kui ka terviseprobleemide ennetamiseks. Selleks, et füsioterapeudi juurde pöörduda, ei pea ära ootama kuniks väikesest probleemist on kujunenud juba haigus.


Füsioteraapia võib sisalda erinevaid sekkumise viise. Meie pakume neist: 

Esimesel kohtumisel toimub alati füsioterapeutiline hindamine, mille käigus kogutud info põhjal kavandatakse edasine tegevus. Valitakse sobiv füsioteraapia protseduuride sagedus ja kestvus. Esimeseks kohtumiseks planeerime kuni 60 minutit. Edaspidi võib ühe füsioteraapia teenuse kestvus olla 30 kuni 90 minutit. Tavaliselt toimuvad korduskohtumised korra nädalas või üle nädala.

Väga oluline osa füsioteraapiast on nõustamine, kus füsioterapeut juhendab kehaasendite, ergonoomiliste tööasendite ja soovitatavate/ebasoovitavate tegevuste osas. Samuti kohandab füsioterapeut abivahendeid (ortoosid, rulaatorid, kargud jne) ja nõustab klienti või tema lähedasi koduse füsioteraapia programmi osas.

Enamasti koostatakse esimesel kohtumisel individuaalne harjutuskava, mida saab iseseisvalt kodus teha.  Harjutused õpitakse selgeks füsioterapeudi vastuvõtul ja harjutusi muudetakse aja jooksul vastavalt vajadusele. 

Füsioteraapiasse tulles võta kaasa või pane selga mugavad riided, et oleks hea harjutusi sooritada. Kohapeal on ka riiete vahetamise võimalus. 




VIREO – füsioteraapia ja treeningud Tartus

Füsioteraapia Tartus

Pakume füsioteraapia teenust erinevates valdkondades:

  • klassikaline füsioteraapia
  • füsioteraapia kodus
  • tööfüsioteraapia

Füsioteraapia teenus algab alati olukorra hindamisega, mille põhjal planeeritakse sekkumine ehk teraapia ise.

Kui kliendil on näiteks seljavalud, siis on hea kombineerida nii klassikalist füsioteraapiat kabinetis kui tööfüsioteraapiat. Täiskohaga tööl käiv inimene on vähemalt 1/3 päevast tööl ja füsioterapeudile annab kliendi tööasendite ja -võtete hindamine väga olulist lisainfot. Samuti võimaluse juhendada klienti, kuidas ta saaks oma tööd nii teha, et ta tervist ei kahjustaks või teeks seda võimalikult vähe.

Sageli juhtub inimestega raskeid õnnetusi või tabab mõni kuri haigus, nii et inimene ei saa kodust väga lihtsalt välja. Sel juhul on mõistlikum kutsuda füsioterapeut koju, mitte klienti väntsutada ja kuhugi kliinikusse 60-90 minutiliseks füsioteraapiaks tuua. Samuti on ju oluline, et klient õpiks koduses keskkonnas toime tulema.

Füsioteraapia osas on veel hea teada, et aktiivne füsioteraapia st ise harjutusi teha on alati efektiivsem, kui passiivne füsioteraapia ehk füüsikaline ravi, massaaž, kinesioteipimine. Vajadusel võib aktiivset ja passiivset füsioteraapiat kombineerida, et saada võimalikult head tulemust. Ainult passiivse füsioteraapia rakendamine annab üldjuhul lühiajalisi tulemusi, sest ei likvideeri põhjust vaid ainult sümptomid.

Treeningud Tartus

Selleks, et füsioteraapiat üldse vaja ei olekski on hea mõte osaleda treeningutel. Vireo pakub kolme erinevat tüüpi treeninguid:

  • kõnni- ja jooksutreningud – treeningutel kasutame koormuse jälgimiseks pulsikella. Nii treenib igaüks just talle sobivas pulsitsoonis.
  • süvalihas- ja venitustreeningud – oluline treening, et hoida head rühti. Väga sageli unustatakse just süvalihased oma treeningplaanist välja.
  • jõusaali ringtreeningud – toimuvad väikeste koormustega, et arendada lihasvastupidavust.

Need kolm erinevat treeningut annavad kokku mitmekülgsed võimalused, treenida nii südamelihast kui skeletilihast.

Täiskasvanud inimene peaks oma füüsilise vormi säilitamiseks tegema vähemalt 3 tundi trenni nädalas. Meie treeningud on 90 minutit pikad, seega minimaalselt piisab kahel treeningul osalemisest. Hea, kui need treeningud on erinevat tüüpi.