post

Kas ja kuidas peaks ehitaja, müügimees, õpetaja, tervishoiutöötaja või põllumees trenni tegema?

Eelnevas postituses andsime ülevaate treeningu kasutegurist erinevate krooniliste haiguste ravis, seekordses postituses on teemaks treeningud erinevate elukutsete puhul.

Sageli on levinud arusaam, et kui ma teen füüsilist tööd, siis trenni tegema ei pea. Treeningud ei ole mõeldud ainult vähese kehalise aktiivsuse kompenseerimiseks vaid ka ettevalmistuseks, et taluda füüsilist koormust. Seega peaksid trenni tegema kõik inimesed, sõltumata oma töö iseloomust, et paremini tööst tingitud raskustega toime tulla. 

Sagedasemad tööst tingitud tegurid, mis põhjustavad tervisliku seisundi halvenemist on:

  • Korduvad, sarnased liigutused – pika tööpäeva vältel pidevalt ühesuguseid liigutusi tehes ilma vajalikke puhkepausideta koormates tunnist-tundi, päevast-päeva samu lihasgruppe, tekitab see lihasväsimust ning jääkainete kogunemist lihastesse, mis viib tööefektiivsuse languse, üleüldise väsimuse ja ülekoormuseni.
  • Staatilised asendid – töö, mis nõuab pidevalt ühesuguses asendis olemist, aeglustab vereringet ning seega alaneb ka jääkainete eemaldumise kiirus kehast ja pikeneb üleüldine taastumine füüsilisest pingutusest.
  • Liigne istumine – istuval ehk füüsiliselt vähe nõudval tööl, on märkimiväärselt tervist kahjustavad mõjud inimkehale: suurenenud on risk nii südame-veresoonkonna haiguste kui ka näiteks vähi haigestumisse. Kontoris töötavad inimesed istuvad tööl, autos, kodus jm 11-13 tundi päevas, mis teeb aastas kokku 4000-4500 tundi.

Järgnevalt toome välja Austraalia kehakultuuri ja sporditeaduste liidu poolt koostatud treeningsoovitused:

kontorirottKontoritöötaja

Peamiseks probleemiks on pidev istumine, mille tagajärjel on risk südame-veresoonkonna haiguste haigestumisse. Lisaks oht kaalutõusule ning erinevate selja, õlavöötme ja kätega seotud valusündroomide tekkele.
Soovitused:

  • Liigu tööl niipalju kui võimalik (kasuta treppe, e-kirjade saatmise asemel kolleegidele räägi nendega kontoris näost-näkku, söö lõunat väljas, organiseeri oma kabineti sisustuse paiknevus nii, et peaksid võimalikult palju liikuma).
  • Tee võimaluse korral tööd vahepeal püstiasendis.
  • Kasuta mugava kontoritooli asemel mingit muud istumisalust (näiteks suur võimlemispall 75cm läbimõõduga), mille tõttu peaksid oma kehaasendit sagedamini sättima, et rohkem end liigutada. Mida rohkem erinevaid istumisasendeid kasutad, seda parem.
  • Istumise tagajärjel peamiselt lühenevad puusapainutaja lihased, mistõttu ka seistes ajapikku rüht halveneb ja sirutus väheneb. Siinkohal on abi venitusharjutustest, mida saab teha nii kohvipausil, kui treeningsaalis.
  • Lisa kõrge intensiivsusega intervall treening (HIIT) oma tööjärgsesse päevaplaani. Nii on võimalik treenida südame tööd intensiivsel koormusel.

pollumeesPõllumees

Põllumehe tööd iseloomustavad pikad, füüsilist koormust nõudvad tööpäevad. Meie kliimavöötmes on kevadest sügiseni sageli eriti pikad tööpäevad ning talvine pikem puhkeperiood ei kompenseeri seda. Pideva koormuse tagajärjel on oht liigeste, lülisamba ja närvisüsteemi kahjustustele. Esemete kandmise ja tõstmise tagajärjel on sagedased skeleti-lihassüsteemiga seotud probleemid. Põllumehe tööd mõjutab suurel määral ilm, mis on täielikult meist sõltumata ja suurendab stressitaset, sest ilmast sõltub saagikus ja sellest omakorda sissetulek.

On leitud, et põllumeestel on suurenenud risk südame-veresoonkonna haiguste ning vähi haigestumisse, lisaks hingamishaiguste nagu kroonilise astma ja bronhiaal infektsioonide tekkeoht ning mentaalsetest häiretest on sagedane depressiooni esinemine.

Soovitused:

  • Leia töökõrvalt aega treeninguks! Vähemalt 2 korda nädalas võiks teha vastupidavus või jõutreeningut 45-60 minutit.
  • Venita! – venita enne, tööajal ja peale tööd lõõgastamaks pidevalt töös olevaid lihaseid ning ennetamaks liigeste ja lihastega seotud vaevusi.
  • Kasuta korrektseid tööasendeid tõstmisel, asjade käistsi teisaldamisel jm
  • Anna tööajal oma kehale pidevalt lühikesi puhkepause ja püüa ühe päeva jooksul teha erinevaid tööülesandeid, et ühetaoline töö nt pikka päeva traktoris/kombainis istumisele oleks vaheldus.

arst Tervishoiutöötaja 

Tervishoiutöötaja tööpäeva iseloomustavad pikad töövahetused, sealhulgas öised vahetused. Sagedasemad probleemid tervishoiutöötajatel on seotud skeleti-lihassüsteemiga ning vähese uneajaga. Ebaergonoomiliste töövõtete rakendamine töövahendite (voodite, kärude) ja ka patsientide liigutamistel põhjustab erinevaid lihaste ja liigestega seonduvaid valusündroome. Vähene uneaeg võib põhjustada kehakaalu tõusu ning ka liigset kortisooli (n-ö stressihormoon) produktsiooni, mille tagajärjeks meeleolu muutused ja üleüldine väsimustunne.

Soovitused:

  • Plaani enda nädalaplaani treening! Isegi 20-minutilisest treeningust on kasu. Sobilikud on nii vastupidavus kui jõutreeningud. Harjutusi saab teha ka tööl puhkepauside ajal, parandamaks vereringet ning muutes vaimu erksamaks!
  • Kasuta korrektseid tööergonoomilisi võtteid.
  • Venita! – venita enne, tööajal ja peale tööd lõõgastamaks pidevalt töös olevaid lihaseid ning ennetamaks liigeste ja lihastega seotud vaevusi.

Klienditeenindajad

Klienditeenindajate tööd iseloomustab pidev töö jalgadel ning lai naeratus suul, mis pikapeale kurnab nii keha kui vaimu. Sagedasemad on põlvede, alaselja, hüppeliigeste ja jalgadega seotud kaebused nagu erinevad valusündroomid, nihestused ning üleüldine kurnatustunne. On leitud, et isegi, kui klienditeenindaja või müügiinimene peab oma tööga seoses olema pidevalt jalgadel, ei pruugi ta teha soovituslikku 10 000 sammu päevas, sest suurema aja oma tööst veedab ta väikesel, mõne ruutmeetrisuurusel alal, mis tõttu ei ole töö liikuv, vaid hõlmab pidevalt ühesuguses asendis viibimist.

Soovitused:

  • Kõnni või istu puhkepauside ajal! Istudes on hea kui saad jalad tõsta kõrgemale.
  • Tee erinevaid harutusi, et parandada vereringet.
  • Kanna madalaid jalanõusid, kui võimalik, sest kõrgete kontstega kingad muudavad rühti.
  • Tee venitusharjutusi nii tööajal kui ka peale tööd.

Toitlustus ja turismitöötaja kokk

Toitlustus ja turismitöö on seotud pikkade töövahetuste, pideva jalgade peal olemise ning vaimselt suure tööpingega. Töös esineb hetki, mil töökoormus hüppeliselt korraks kasvab ning seejärel jälle langeb, toitlustuses näiteks õhtused ajad ning turismis erinevad pühadeperioodid. Toitlustuses tuleb tihti tegeleda ka alkoholijoobes klientidega – kõik need tegurid avaldavad pika peale mõju nii füüsisele kui ka vaimule. Niisiis on sagedased liigeste ja lihastega seotud vaevused ning vähesest uneajast põhjustatud väsimus.

Soovitused:

  • Leia enda töögraafikust lähtuvalt aeg, mil sinul on parim trenni teha.
  • Tee treeningut, mis sulle meeldib! Vähendamaks stressi ning tõstmaks tuju. Sobilikud on erinevad vastupidavus (ujumine, rattasõit, jooksmine) kui ka jõutreeningud ning ka lõõgastustreeningud nagu joga või pilates.
  • Tee tööajal vajadusel puhkepause.
  • Lisa enda päevakavasse venitusharjutused.

ehitaja Ehitaja

Ehitajate töö on üldjoontes väga mitmekülgne ning nõuab seega head füüsilist vormi. Ehitajate seas on väga tavaline ka ületundide tegemine. Niisiis võiks ju arvata, et ehitajatel küll pole vaja eraldi trenni teha, kuid ometi on leitud, et ehitajate hulgas on alaseljavalu esinemine väga sagedane, lisaks psühholoogilisele pingele, mis on seotud erinevate objektide tähtaegadega.

Soovitused:

  • Tee tööajal vajalikke puhkepause andmaks kehale puhkust. Iga kahe, maksimaalselt nelja tunni tagant muuda tegevust, et ühes tööasendis liiga pikalt ei oleks.
  • Kasuta venitusharjutusi enne tööd lihaste soojenduse ning peale tööd lõõgastuse eesmärgil
  • Treeninguga, olgu selleks vastupidavus või jõutreening, on võimalik lülitada end tööelust välja, parandada enda füüsilist võimekust nii vastupidavus kui jõunäitajate osas ning ennetada alaselja piirkonna vigastuse saamise riski – kõik need tegurid, mis on saavutatavad lisatrenniga töö kõrvalt, aitavad paremini hakkama saada ka ehitusel.

opetajaÕpetaja

Õpetaja tööd iseloomustavad pidevad sarnased liigutused, ühesugustes staatilistes asendites olemine ning ka istuv töö arvuti või laua taga, lisaks pidevast tähelepanu all olemisest tingitud tööstress.

Soovitused:

  • Varieeri enda tööülesandeid nii, et peaksid enda kehaasendit muutma võimalikult sagedasti. See on oluline staatiliste asendite vähendamiseks.
  • Tee venitusharjutusi puhkepauside ajal.
  • Tee vastupidavus või jõutreeningut. Ka treening enne tööd võib anda hea enesetunde terveks tööpäevaks! Vabadel tööpäevadel võiks treening kesta vähemalt 30 minutit

Pensionär

Töö on tehtud, raha on säästetud ning lõppude lõpuks saab elu ka nautida. Seoses töö lõppemisega toimuvad igapäevaelus suured muutused. Oht on, et füüsiline liikumine veelgi väheneb. On leitud, et inimestel, kes on oma töökarjääri lõpetanud on 40% suurem tõenäosus langeda depressiooni. Sagedased on ka osteoporoosi, dementsuse, artriidi ja muude ealiste muutustega seotud protsesside tagajärjel tekkinud haiguste esinemine. Niisiis on oluline säilitada füüsiline aktiivsus ka peale töökarjääri lõpetamist.

Soovitused:

  • Mine rühmatreeningusse! Füüsiline liikumine koos sotsialiseerumisega teiste inimestega tagab hea enesetunde ja tervise.
  • Leia enda päevakavas just endale sobiv aeg treeninguks! Hommik, lõuna või õhtu – vali endale sobiv hetk treeninguks – nii muutub see rutiinseks päevatoiminguks.
  • Vali endale meelepärane treening. Olgu selleks ujumine, kepikõnd, tantsimine, joga või näiteks tai chi.

Töötu

Ka tööotsimise perioodil ei tasu unustada enda liigutamist. On leitud, et töötutel on suurem tõenäosus haigestuda vaimse tervisega seotud haigustesse. Treeninguga on aga võimalik hoida erksana nii enda keha kui ka vaimu.

Soovitused:

  • Tee trenni välitingimustes! On leitud, et välitreeningud on rohkem vaimu ja keha värskendavad kui sisetreeningud. Välitreeningud langetavad paremini erinevaid pingeid ja vihatunnet ning alandavad depressiooni kui sisetreeningud.
  • Tee lõõgastavaid treeninguid! Sobilikud on joga, pilates aga ka muud võimlemis-, venitus-, ja hingamisharjutused.

Kui Sa ei tea, milliseid harjutusi, millises järjekorras ning kui palju tegema peaks, siis võta ühendust meie füsioterapeutidega, kes koostavad Sulle just sinu tööametist lähtuvalt personaalse harjutuskava ning annavad nõu, kuidas enda keha tööpostil olles värskena hoida!

Broneeri aeg personaaltreeninguks või tule rühmatreeningule.


Allikas: Exercise and Sports Science Australia. (2016). Exercise Right at Work.

http://exerciseright.com.au/exercise-right-work/


Koostanud: füsioterapeut Richard Jalakas

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.