post

Oma igapäeva praktikas kohtame kaela ja õlavöötme lihaspingete ja nendest põhjustatud peavaludega inimesi aina rohkem ja rohkem. Enamasti ravivad inimesed peavalu just ravimitega, kuid üha enam soovitavad nii arstid kui erinevad teadusuuringud peavalude ravimisel füsioteraapiat. Niisiis otsustasime koostada lühikese postituse peavaluteemal.
Peavalu tekkepõhjused tuleks välja selgitada eeskätt arsti või füsioterapeudi juures, kuid üldjoontes jagatakse peavalud tekkepõhjuste järgi kahte rühma (Braschinsky i.a):

  1. Peavalud, mis on teiste haiguste poolt põhjustatud nagu kõrgevererõhktõbi, peatrauma või põskkoobaste põletik. Niisuguste peavalude korral on oluline pöörduda arsti poole ning koostada raviplaan, sest haigust, mis tekitab peavalu, tuleb ravida.
  2. Peavalud, mis ei ole teiste haiguste poolt põhjustatud. Siia alla kuuluvad pingetüüpi peavalu, kobarpeavalu ja migreen. Selliste peavaluliikide eristamiseks on Eesti Peavalu Selts koostanud juhise:

PINGEPEAVALU

peavalu_1

MIGREEN

peavalu_2

KOBARPEAVALU

peavalu_3


VALU LOKALISATSIOON


Nõrk või keskmise tugevusega surve- või raskustunne. Sagedamini esineb päeval.

Pulseeriv, mõõdukas või tugev valu

Pidev puuriv, piinav valu, mis lõppeb järsku. Esineb sagedamini öösel.


VALU ISELOOM


30 min kuni 7 päeva

Tavaliselt 4 tundi kuni 3 päeva

Tavaliselt 10 min kuni 3 tundi


KAASUVAD SÜMPTOMID


Väga harva esineb iiveldust ja oksendamist ning valgus- või müra kartlikkust.

Iiveldus, oksendamine, valguskartus ja mürakartus

Valuga samal pea poolel pisarate vool, venine nohu. Valutav pool võib olla higine ja punetav. Pooltel juhtudel kaasub iiveldamine ja oksendamine


Kõikidest peavaluliikidest on kõige sagedasemad just pingetüüpi peavalud, mille korral esineb kerge või keskmise tugevusega tuim valu. Valu võib paikneda meelekohtades, kuklas, turjas või pigistava võruna ümber pea. Peanahk on tundlik ning võib esineda rõhumistunnet peas. Hommikuti enamasti valu puudub, kuid päeva peale valu intensiivistub. Pingepeavalu on enamasti tekkinud stressi, väsimuse, arvutitöö või sundasendist tingitud lihaspingete tagajärjel.
Pingepeavalu tekkepõhjuseks võib olla ka hoopis kaelalihaste nõrkus. Näiteks on leitud, et krooniliste pingepeavaludega inimestel on kaelapainutajalihaste tugevdusharjutuste tegemise tagajärjel oluliselt vähenenud valu, sest treeningu tagajärjel väheneb närvisüsteemi valuretseptorite tundlikkus, mis kroonilise valu korral on oluliselt tõusnud (Castien 2015).
Pingepeavalu või migreeni esineb väga sagedasti ka peatraumade järgselt (Meehan 2011).
Nii migreeni kui pingepeavalu korral on harjutusravi turvaline ning efektiivne meetod. On leitud, et migreenihoo ennetamisel on kõige kasulikum aeroobne treening (jalgrattasõit, kõndimine, ujumine) ning pingepeavalude korral just eriharjutuste – nii lihaste tugevdus kui lõõgastusharjutuste tegemine (Daenen jt. 2015).
Leevendust võib saada ka massaažist, kuid enamasti on selle efekt lühiajaline (Hopper jt. 2013).
Pidev peavalu mõjutab oluliselt igapäevaelu kvaliteeti. Häiritud on nii füüsilised kui ka vaimset pingutust nõudvad tegevused, seal hulgas on tihti probleeme magama jäämisega, kuid täisväärtuslik uni tagab nii keha kui vaimu erksuse.
Nii eelnevalt läbi viidatud uuringute kui enese praktilisest kogemusest julgeme väita, et regulaarne trenn ja massaaž on need vahendid, mis tagavad just pikajaliselt peavalu käes vaevlenud inimese tervenemise ja olulise igapäevaelu kvaliteedi paranemise. Omal kohal on kindlasti ka valuvaigistid, kuid pikaajaline valuvaigistite tarvitamine ei ole soovitatav.
Kaelalihaste seisundi hindamisel kasutame erinevaid lihasjõu ja -pinge teste, millele vastavalt valime ka sobilikud harjutused – niisiis kui Sa kannatad peavalude käes ning ravimitest ei ole olnud abi, siis ootame Sind kindlasti meie füsioterapeutide konsultatsioonile.


Artikkel põhineb:

  • Braschinsky, M. (i.a). Peavalu liigid. Kogumikus: Kuidas vabaneda peavalust?. Väljaandja: Celsius Healthcare OÜ.
  • Castien, R., Blankenstein, A., De Hertogh, W. (2015). Pressure pain and isometric strength of neck flexors are related in chronic tension-type headache. Pain physician. 18(2): E201-205.
  • Daenen, L., Varkey, E., Kellmann, M., Nijs, J. (2015). Exercise, not to exercise, or how to exercise in patients with chronic pain? Applying science to practice. The Clinical journal of pain. 31(2): 108-114.
  • Hopper, D., Bajaj, Y., Choi Kei, C., Jan, O., Hall, T., Robinson, K., Briffa, K. (2013). A pilot study to investigate the short-term effects of specific soft tissue massage on upper cervical movement impairment in patients with cervicogenic headache. The journal of Manual&Manipulative therapy. 21(1): 18-23.
  • Meehan, P., W. (2011). Medical Therapies for Concussion. Clin Sports Med. 30(1): 115-ix.

Koostanud: füsioterapeut Richard Jalakas


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.