Tahad minna massaaži, aga ei tea millist valida?
Mis on klassikaline massaaž, ravimassaaž ja spordimassaaž ning mida need massaažiliigid endast kujutavad?
Massaaž tervikuna on süstemaatiline keha pehmete kudede manuaalne manipulatsioon, mille eesmärk on saavutada või säilitada hea tervis. Avaldatava surve tugevus, massaaži ajaline kestvus ja võtete teostamise kiirus on need kolm komponenti, millest sõltub massaaži mõju meie organismile.
Kui soov on saada lõõgastust ja heaolu tunnet, siis tasuks valida klassikaline massaaž. Klassikalise massaaži käigus masseeritakse enamasti kogu keha, jalataldadest kuni pealaeni, kuid alati arvestatakse ka kliendi soove ning tervislikku seisundit. Massaažis kasutatavate võtete tempo on pigem aeglane ja avaldatav surve ei põhjusta kliendile valu. Klassikaline massaaž sobib kõigile ning ühtne vastus seoses massaaži sagedusega puudub. Kui hing ihkab, siis käi või iga päev!
Ravimassaaž on aga klassikalisest massaažist tuletatud massaažiliik. Nagu nimigi ütleb, siis eesmärk on probleemseid kohti ravida ja lihaste häirunud funktsiooni parandada. Eelnevalt klassikalisest massaažist, kasutatakse ravimassaažis väga palju erinevaid pehmekoeteraapiaid:
- müofastsiaalset vabastamist (tehnika, mida massöör kasutab, et aeglaselt venitada fastsiat kuni tema maksimaalse ulatuseni),
- venitusi,
- triggerpunktide ehk päästikpunktide vabastustehnikat jpt.
Mis on päästikpunkt? Tegemist on väga tundlike ja üliärrituvate punktidega lihastes või nende fastsias (õhukene läbipaistev kilelaadne tugev kollageenne materjal, millega on kogu meie keha kaetud), mis paiknevad pinges lihaskiudude kogumikes. Antud ravimeetod võib aga tekitada valulikkust, kuid ei pruugi. Massaažis kasutatavate võtete tempo on enamasti aeglane, kuid kui eesmärgiks on teatud lihasgruppe toniseerida, siis võib kasutada ka kiireid võtteid. Avaldatav surve on tugevam võrreldes klassikalise massaažiga, kuid iga füsioterapeut peaks arvestama optimaalse teraapiatsooniga (OTT) ehk lihastöötluse sügavusega, kus klient tunneb „magusat valu“, kuid massaaži käigus ei teki tahtlikke ega reflektoorseid lihaskokkutõmbeid ning häirivat valu. Olgu öeldud, et igal inimesel on erinev valulävi, mistõttu on ka igal inimesel erinev OTT.
Ravimassaaži käigus kasutatakse erinevaid tehnikaid:
- muljumine,
- voolimine,
- süvahõõrumine,
- väänamine,
- pigistamine,
- venitused.
Ravimassaaži järgselt järgmisel päeval võib klient tunda kerget valulikkust ning probleemsem piirkond võib olla hellem, esineda võib ka verevalumeid.
Kui tihti ravimassaažis käia?
See sõltub probleemi ulatusest. Enamasti üle korra-kahe nädalas ravimassaaži probleemsesse piirkonda ei tehta, kuna organism vajab ka taastumisaega. Sellest, kui tihti tuleks massaažis käia, tasub alati uurida füsioterapeudi käest.
Spordimassaaži eesmärk on tõsta sportlikku sooritusvõimet ning parandada sportlase taastumist. Antud massaažiliigi korral lähtutakse sportlase spordialast. Enamikel inimestest on kujunenud arusaam, et tegemist on väga valuliku ja sügava massaažiga, kuid tegelikkus võib olla aga hoopis teine. Iga füsioterapeut peaks arvestama massaaži tegemise ajal millal, mida ja miks ta teeb.
Spordimassaažil on mitmeid vorme:
- taastav,
- parandav/raviv,
- rehabilitatsioon,
- säilitav
- võistluspuhune.
Enamasti teavad sportlased ise väga hästi, mis kohad vajavad rohkem töötlemist ning annavad märku, milline on nende käesolev treening- või võistlusperiood. Spordimassaažis kasutatakse peamiselt:
- silumis-,
- pigistus- ja muljumisvõtteid,
- löökvõtteid,
- pindmist ja/või süvahõõrumist,
- vibratsioonvõtteid,
- liigese mobilisatsiooni tehnikaid,
- tirgger-punktiteraapiat,
- müofastsiaalset vabastamist
- lümfimassaaži.
Peale massaaži tuleb juua rohkelt vett. Veetarbimine on oluline vabanenud jääkainete välja uhtumiseks. Samuti on soovitatav vältida paar tundi pärast massaaži kohvi tarbimist, asendada võiks selle näiteks rohelise taimeteega. Seda seetõttu, et kohv viib meie organismist kiirelt vee välja, mistõttu massaažil vabanenud jääkained ei jõua nii kiiresti väljuda.
Seega ükskõik millisesse massaaži sa lähed, anna alati füsioterapeudile julgelt teada, mis on sinu eesmärk antud massaažiga. Samuti ära karda massaaži ajal öelda, kui mõni koht on valusam kui teine. Hea tulemus saavutatakse ainult füsioterapeudi-kliendi omavahelises koostöös.
Aja saab broneerida SIIT.
Koostaja: füsioterapeut Aide Kann
