Treening kui ravim erinevate krooniliste haiguste taastusravis

7. juuni 2016 by Merle Leiner Teema: Füsioteraapia, Seljavalu, Tervis ja sport, Treening Kirjuta kommentaar

Paljud inimesed, kes käivad meie vastuvõtul on tõdenud, et haige olemine on kallis lõbu. Tuleb:

osta ravimeid;
võtta töölt haigusleht;
käia mitmesugustel uuringutel;
sõita teise linna arsti vastuvõtule

– kõik need tegurid laastavad inimest nii vaimselt kui füüsiliselt, eriti kui haigus on muutunud krooniliseks.

Viimasel kahel kümnendil on aina enam hakatud haiguste ravimisel soovitama kehalist treeningut.

Eelmisel aastal avaldasid taanlased Skandinaavia spordimeditsiini ja –teaduste ajakirjas uuringu, milles toodi välja kehalise treeningu kui ravimile omase toimega mõju mitmete krooniliste haiguste ravis. Toome järgnevalt mõningad uuringu tulemused kokkuvõtlikult välja:

Alaseljavalu

Nii spetsiifilise selja- kui ka üldise kehalise treeningu mõjul paraneb alaselja valutundlikkus ja suureneb lihasjõud ning paraneb alaselja vastupidavus erinevates igapäevastes tegevustes. Alaseljavalu korral on oluline, et treeningutüüp oleks valitud vastavalt indiviidile.

Osteoartriit

On leitud, et treening küll ei ravi haigust ennast, aga vastupidavustreening parandab igapäevategemistega hakkama saamist. Treeningu tagajärjel väheneb valu, paraneb lihasjõud, tasakaal ja kõnnikiirus. Osteoartriidi korral tuleks aga vältida spordialasid, mis koormavad liigselt liigeseid nagu pallimängud ja tugeval pinnasel jooksmine.

Kõrgvererõhktõbi

Nii vastupidavus kui ka jõutreening alandavad vererõhku. Seal hulgas on leitud, et staatilisi asendeid hoidvatel (isomeetrilised harjutused) treeningprogrammidel on potentsiaalselt suurim mõju vererõhu alandamisele – sellise treeningu mõju võib olla isegi samaväärne tablettraviga. Ka eakatel inimestel on suudetud aeroobse treeninguga märkimisväärselt alandada vererõhku. Keskmine vererõhu alanemine koheselt peale treeningut on 15mmHg süstoolne (ülemine) ja 4mmHg diastoolne (alumine). Vererõhu alanemine toimub treeningust põhjustatud vaskulaarsete, neuro-hormonaalsete ja strukturaalsete adaptatsioonide tõttu.

Dementsus

Füüsiline treening parandab dementsuse korral kognitiivseid funktsioone, stimuleerides eelkõige peaajus olevat hippokampust, mis on seotud närvisüsteemi limbilise süsteemiga (emotsioonid, mälu, ruumitaju). Treening dementsuse korral peaks sisaldama tasakaalu, kõnni ja erinevaid funktsionaalseid harjutusi, mis aitaksid toime tulla igapäevategevustega.

Bronhiaal astma

Treeningu mõjul paraneb maksimaalne hapnikutarbimine ning üleüldine kardiorespiratoorne võimekus, mille tagajärjel vähenevad astmahood, nendega seotud ärevus ning hingepeetus. Treening ei paranda küll kopsude funktsiooni, kuid parandab astmaatikutel üldist elukvaliteeti. Sobilikud on ujumine, rattasõit, jooksmine, pallimängud. Pikaajalise treeningu tagajärjel on võimalik tõsta oma sooritusvõimet ning pingutada rohkem treeningutel.

Füüsiline treening on oluline veel näiteks diabeedi, depressiooni, stressi, Parkinsoni tõve, reumatoidartriidi, osteoporoosi, südamepuudulikkuse ning tsüstilise fibroosi ravis.

Kokkuvõtvalt mõjutab treening väga palju erinevaid protsesse inimkehas ning järjepidev, mõõdukas ja targasti treenimine on lisaks ravile ülioluline ka paljude krooniliste haiguste ennetamisel!

Allikas: Pedersen, B. K. and Saltin, B. (2015), Exercise as medicine – evidence for prescribing exercise as therapy in 26 different chronic diseases. Scandinavian Journal of Medicine & Science in Sports, 25: 1–72.

Koostanud: füsioterapeut Richard Jalakas

Broneeri aeg füsioterapeudi juurde SIIT. Pakume ka personaaltreeninguid.

Koti kandmine ühel õlal

19. aprill 2015 by Merle Leiner Teema: Elustiil, Ergooomika Kirjuta kommentaar

Ühel õlal koti kandmine mõjutab alati kehahoidu ehk rühti. Kuna keha on tervik, siis toimuvad muutused kogu kehas. Ei ole võimalik nii, et ainult üks õlg on allpool ja ülejäänud kehaasend on korras. Kuna käekott viib raskuskeskme paigast ära, siis tuleb seda kuidagi kompenseerida, et mitte külili kukkuda. Kui rüht on nö paigast ära, siis tekivad ka lihaspinged ja sealt edasi võivad tekkida terviseprobleemid, nt seljavalu.

Täpselt sama juhtub last ühel puusal kandes.

Tervise valem

9. september 2014 by Merle Leiner Teema: Tervis ja sport Kirjuta kommentaar

See on üks lihtne valem, mida võiks proovida kasutada.

5 puu- või köögivilja iga päev
2 tundi või vähem vaba aega TV ja arvuti seltsis
1 tund või rohkem aktiivset liikumist
0 suhkrut sisaldavat jooki

Treeningtsoonid

23. august 2014 by Merle Leiner Teema: Tervis ja sport Kirjuta kommentaar

Treeningkoormuse valik (treeningu intensiivsus + kestvus) sõltub treeningu eesmärgist. Kui sinu eesmärk on nn rasvapõletus, siis peaksid treenima pulsiga, mis on sinu vanuselisest ealisest maksimaalsest pulsist 60-70%. Ealise maksimaalse pulsi arvutamiseks kasutatakse valemit 220-vanus. Näiteks, kui sa oled 35-aastane, siis 220-35=185. 60% 185-st on 185×0,6=111 ja 185×0,7=130. Seega 35-aastase inimese rasvapõletuspulsi vahemikuks on 111-130 lööki/minutis. Südame vastupidavuse suurenadmiseks on sobilik treeningkoormus 70-80% ealisest maksimaalsest pulsist.

INTENSIIVSUS: 90-100% max ealisest pulist.
KESTVUS: kuni 2 minutit
SOOVITUS: Sobib treenimiseks väga heas vormis olevatele inimestele, kellel on pikaajaline treeningkogemus ja väga hea tervislik seisund.
TULEMUS: paranaeb maskimaalne vastupidavus.
ENESETUNNE: väsimus lihastes ja tugev hingeldamine

INTENSIIVSUS 80-90% max ealisest pulist.
KESTVUS kuni 2-10 minutit
SOOVITUS: sobib treenimiseks heas vormis olevatele inimestele lühiajaliseks treeninguks
TULEMUS: paranaeb anaeroobne vastupidavus.
ENESETUNNE: väsimus lihastes ja tugev hingeldamine

INTENSIIVSUS 70-80% max ealisest pulist.
KESTVUS kuni 10-40 minutit
SOOVITUS: Sobib treeninguks igale inimesele.
TULEMUS: parandab tõhusalt vereringet südames ja skeletilihastes ehk aeroobne võimekus.
ENESETUNNE: kerge lihasväsimus, kerge hingeldamine ja mõõdukas higieritus

INTENSIIVSUS 60-70% max ealisest pulist.
KESTVUS kuni 40-80 minutit
SOOVITUS: selles treeningtsoonis toimub madala intensiivusega vastupidavustreening. Sobilik treenituse hoidmiseks ja treeningu järgseks taastumiseks.
TULEMUS: paraneb ainevahetus, suureneb rasvapõletus ja kiirendab treeningu järgset taastumist.
ENESETUNNE: madal lihaskoormus, vähene higieritus

INTENSIIVSUS 50-60% max ealisest pulist.
KESTVUS pikka aega
SOOVITUS: selles treeningtsoonis on madal koormus, mis sobib hästi treeningu algusesse soojenduseks ja treeningu lõppu taastumiseks või tervisespordiga alustajale.
TULEMUS: parandab enesetunnet, kiirendab ainevahetus, aitab kiirendada taastumist
ENESETUNNE: väga kerge

Meist

VIREO on sotsiaalne ettevõte, mis pakub tervisespordi, füsioteraapia ja rehabilitatsiooni teenuseid.

Alustasime oma tegevust füsioteraapia ja treeningutega ning oleme sealt edasi kasvanud mitmekülgsemaks. Lisandnud on rehabilitatsiooniteenused, toitumisnõustamine, erinevad koolitused ja tugiteenused.

PÕHIMÕTTED millest oma töös lähtume:

positiivne kogemus – me märkame väikseimaid edusamme ja ei unusta neid hea sõnaga ära märkida
motiveeriv suhtlemine – me püüame igaühes leida ülesse selle, mis talle oluline
personaalne lähenemine – meil ei ole valmis retsepti, mis sobiks kõigile. Iga meie konsultatsioon, teraapia ja treening on puhas rätsepatöö.
kõike võib, aga mõistlikus koguses

Pakume teenuseid nii eraisikutele, kui ka ettevõtetele, Tartus ja Tartu lähiümbruses. Tervisepäevi teeme üle Eesti.Füsioteraapia

* VIREO on üks väike rohekat värvi lind, kes elab meist küll kaugel, kuid sümboliseerib hästi seda, mis meilegi tähtis on: looduslähedust, energiat, värskust ja uut algust.

Blogi

VIREO ajaveebist leiab nõuandeid füsioteraapia, treeningute, toitumise ja puhkamise teemadel.

Teekond diivanilt välisukseni

22. juuni 2014 by Merle Leiner Teema: Määratlemata, Tervis ja sport Kirjuta kommentaar

On kõigile teada fakt, et seni kuni aktiivne liikumine pole igapäevaelu lahutamatu osa, on teekond diivanilt välisukseni kõige pikem.

Kuidas jõuda välisukseni ja teha see esimene samm ja mis on selle juures tähtis?

Teeme ühe väikese mõtteharjutuse. Selleks, et diivanilt tõusta on vaja põhjust, miks olla aktiivne, mitte vabandust, et jääda diivanile. Me oleme kõik enamasti väga leidlikud vabanduste otsimisel, aga kas ka sama leidlikud võimaluste osas? Alustuseks kaalu enne otsuse tegemist plusse ja miinuseid. Millised on sinu plussid ja miinused?

Nimeta 5 põhjust miks sa tahad olla aktiivne ja teha tervisesporti:

Nimeta 5 põhjust miks sa ei tahad või ei saa olla aktiivne ja teha tervisesporti:

Milliseks hindand enda valmisolekut igapäevaselt aktiivne olla ja teha tervisesporti?
Ei ole valmis 0…1…2…3…4…5…6…7…8…9…10 olen täiesti valmis ja tegelen tervisespordiga

Kui oluline on teie jaoks, et te olete igapäevaselt aktiivne ja teete tervisesporti?
Täiesti ebaoluline 0…1…2…3…4…5…6…7…8…9…10 väga oluline

Kui hindasid valmisolekut kõrgeks, kuid olulisust madalaks, siis kahjuks on väga vähe tõenäoline, et sa oma plaanid ellu viid. Mõtle, mis muudaks aktiivsed eluviisid sinu jaoks olulisemaks.

Mõned vihjed:

ma tahaksin, et minu lapsed liiguksid piisavalt ja oleksid terved – mine koos lastega jalutama, rattaga sõitma – näita neile eeskuju
ma tahaksin, et mul oleks rohkem energiat, et ma poleks nii väsinud – vaata üle oma päevareziim: töö, puhkus, toitumine. Kas magad piisavalt? Kas toitud regulaarselt jne. Mis oleks vähim, mida saaksid muuta?

Mis saab edasi? Mis oleks sinu esimene samm, et olla igapäevaselt aktiivsem?

Eesmärk järgmiseks nädalaks…

Eesmärk järgmiseks kolmeks kuuks…