post

Treening kui ravim erinevate krooniliste haiguste taastusravis

by Teema: Füsioteraapia, Seljavalu, Tervis ja sport, Treening Kirjuta kommentaar

Paljud inimesed, kes käivad meie vastuvõtul on tõdenud, et haige olemine on kallis lõbu. Tuleb:

  • osta ravimeid;
  • võtta töölt haigusleht;
  • käia mitmesugustel uuringutel;
  • sõita teise linna arsti vastuvõtule

– kõik need tegurid laastavad inimest nii vaimselt kui füüsiliselt, eriti kui haigus on muutunud krooniliseks.

Viimasel kahel kümnendil on aina enam hakatud haiguste ravimisel soovitama kehalist treeningut.

Eelmisel aastal avaldasid taanlased Skandinaavia spordimeditsiini ja –teaduste ajakirjas uuringu, milles toodi välja kehalise treeningu kui ravimile omase toimega mõju mitmete krooniliste haiguste ravis. Toome järgnevalt mõningad uuringu tulemused kokkuvõtlikult välja:

Alaseljavalu

Nii spetsiifilise selja- kui ka üldise kehalise treeningu mõjul paraneb alaselja valutundlikkus ja suureneb lihasjõud ning paraneb alaselja vastupidavus erinevates igapäevastes tegevustes. Alaseljavalu korral on oluline, et treeningutüüp oleks valitud vastavalt indiviidile.

Osteoartriit

On leitud, et treening küll ei ravi haigust ennast, aga vastupidavustreening parandab igapäevategemistega hakkama saamist. Treeningu tagajärjel väheneb valu, paraneb lihasjõud, tasakaal ja kõnnikiirus. Osteoartriidi korral tuleks aga vältida spordialasid, mis koormavad liigselt liigeseid nagu pallimängud ja tugeval pinnasel jooksmine.

Kõrgvererõhktõbi

Nii vastupidavus kui ka jõutreening alandavad vererõhku. Seal hulgas on leitud, et staatilisi asendeid hoidvatel (isomeetrilised harjutused) treeningprogrammidel on potentsiaalselt suurim mõju vererõhu alandamisele – sellise treeningu mõju võib olla isegi samaväärne tablettraviga. Ka eakatel inimestel on suudetud aeroobse treeninguga märkimisväärselt alandada vererõhku. Keskmine vererõhu alanemine koheselt peale treeningut on 15mmHg süstoolne (ülemine) ja 4mmHg diastoolne (alumine). Vererõhu alanemine toimub treeningust põhjustatud vaskulaarsete, neuro-hormonaalsete ja strukturaalsete adaptatsioonide tõttu.

Dementsus

Füüsiline treening parandab dementsuse korral kognitiivseid funktsioone, stimuleerides eelkõige peaajus olevat hippokampust, mis on seotud närvisüsteemi limbilise süsteemiga (emotsioonid, mälu, ruumitaju). Treening dementsuse korral peaks sisaldama tasakaalu, kõnni ja erinevaid funktsionaalseid harjutusi, mis aitaksid toime tulla igapäevategevustega.

Bronhiaal astma

Treeningu mõjul paraneb maksimaalne hapnikutarbimine ning üleüldine kardiorespiratoorne võimekus, mille tagajärjel vähenevad astmahood, nendega seotud ärevus ning hingepeetus. Treening ei paranda küll kopsude funktsiooni, kuid parandab astmaatikutel üldist elukvaliteeti. Sobilikud on ujumine, rattasõit, jooksmine, pallimängud. Pikaajalise treeningu tagajärjel on võimalik tõsta oma sooritusvõimet ning pingutada rohkem treeningutel.

Füüsiline treening on oluline veel näiteks diabeedi, depressiooni, stressi, Parkinsoni tõve, reumatoidartriidi, osteoporoosi, südamepuudulikkuse ning tsüstilise fibroosi ravis.

Kokkuvõtvalt mõjutab treening väga palju erinevaid protsesse inimkehas ning järjepidev, mõõdukas ja targasti treenimine on lisaks ravile ülioluline ka paljude krooniliste haiguste ennetamisel!

Allikas: Pedersen, B. K. and Saltin, B. (2015), Exercise as medicine – evidence for prescribing exercise as therapy in 26 different chronic diseases. Scandinavian Journal of Medicine & Science in Sports, 25: 1–72.

Koostanud: füsioterapeut Richard Jalakas

Broneeri aeg füsioterapeudi juurde SIIT. Pakume ka personaaltreeninguid.


post

Tõstsin selja ära?

by Teema: Füsioteraapia, Määratlemata, Seljavalu Kirjuta kommentaar

See, kuidas me raskusi tõstame, ei pruugi olla seotud alaseljavalu tekkega

Paul Ingram on kirjutanud viimased 14 aastat, et meie selg ei ole habras. Enamus alaselja valu juhtudest pole tõsised ning omavad üllatavalt vähe seoseid lülisamba strukturaalsete probleemidega nagu näiteks: lülisamba degeneratsioon, „paigast nihkunud“ lülivahekettad, pitsunud närvijuured. Kuigi tõsiseid muutusi esineb, pole nende esinemisagedus nii suur, kui enamasti usutakse.

British Medical Journal avaldas 2008. aastal ülevaateartikli, mis kajastab üle mitme aasta kogutud informatsiooni tõstmistehnikate ja alaselja valu kohta. Leitud info põhjal tegid autorid järgmise tugeva järelduse: „Tõenduspõhist materjali, mis toetaks tõstmistehnika õpetamist või õppimist lihtsalt ei eksisteeri.“

2010. aastal avaldatud ülevaateartiklis leiti, et seos tõstmisel ja alaseljavalu tekkimisel on väga ebatõenäoline. Samuti leiti aastal 2012, et seljavalu ning korduvate ja kauakestvate ettekummargil asendite vahel on vähe tõenduspõhiseid seoseid või need üldse puuduvad. Lisaks ei toeta üldlevinud lähenemist aastal 2011 väljaantud ülevaateartikkel, kus omakorda hinnati 8 ülevaateartiklit.

Kuidas on lood aga selgatoetavate vööde ning korsettidega?

Eeldatavasti on igapäevase tõstmisega eriti kursis jõustõstjad ning kulturistid. Kindlasti mängivad tõstevööd nende treeningus oma rolli. Mistõttu tundub tõenäoline, et tõstevööd aitavad ka kutsealase tõstmise puhul. Siiski, ei pruugi viimane järeldus tõene olla. Enamus kaasaaegseid teadusartikleid on leidnud, et selliste vööde kasutusel töökeskkonnas on vigastuste ennetamisel vähe kui üldse mingit abi.

Toed, korsetid ning vööd annavad enamasti sensoorset sisendit, mis loob meile ettekujutuse tugevusest ning kindlusest. Kahjuks see süvendab aga salakavalat ideed, et selg vajab toestamist ja niimoodi kujunebki valearusaam selja vastupidavusest.

Veel üks õppetund jõutõstmisest

Sageli võime näha, et jõutõstja poolt sooritatud jõutõmme ei näe välja „turvalise“ viisina tõstmaks midagi rasket. Ometi jõutõstesport demonstreerib, et on võimalik tõsta hämmastavaid raskusi regulaarselt, ilma vigastusteta. Tõsti, nad kasutavad palju jalgade tööd, kuid tõste algfaasis esineb sageli ka rohket painutust lülisamba asendis. Visuaalselt näeb see välja täpselt nii nagu „ei tohiks tõsta“.

Samas ei taha me väita, justkui oleks ohutu ka treenimata inimesel nii suuri raskusi tõsta. Kui selga oleks võimalik vigastada tõstes 20-40 kg suuruseid raskuseid vale tehnikaga, siis tundub vähetõenäoline, et seda koormust on võimalik korrutada kümnega ning turvaliselt.

  • Peamine mõte on selles, et seljad on oma olemuselt tugevad mitte haprad ning jõutõstmine on suurepärane näide sellest.
  • Ära pelga tõstmist! Kuid võta asja mõistusega.
  • Loomulikult, pole võimatu end vigastada ületades hooletu tõstmisega oma võimeid.

Käesoleva blogipostituse sisu on refereeritud Paul Ingrami artiklist „Lifting Technique is Not Important for Your Back“ https://www.painscience.com/articles/lifting-technique-is-not-important-for-your-back.php

KUI ALASELJAVALU TEEB MURET, SIIS BRONEERI AEG FÜSIOTERAPEUDI JUURDE.

Esmast füsioterapeudi konsultatsiooni aega pakume nädala jooksul. 


post

Alaseljavalu – kas midagi on paigast ära?

by Teema: Füsioteraapia, Määratlemata, Seljavalu Kirjuta kommentaar

Valu põhjuseks peetakse sageli ärritust, traumat, põletikku, lihaspinget. Tõsi need võivad mängida rolli nii ägeda kui kroonilise valu tekkimisel, kuid otsuse valuaisting luua saab vastu võtta ainult meie aju. Pelgalt ärritussignaalist pole kaugeltki piisav, et valu tekitada. Valu eesmärk on ju meid millegi eest kaitsta. Seega tuleb ajul saadud ärritussignaal konteksti viia nii keha sisese kui välise keskkonna, kultuuriruumi, varasemate kogemuste (nii enda kui teiste), teadmiste ning uskumustega.

2007. aastal läbi viidud uuring leidis ärritavale stiimulile lisanduva konteksti olulise mõju valu intensiivsusele. Uuritavate nahale asetati väga külm raua tükk. Lisaks näidati uuritavatele värvilist tulukest – vastavalt kas punast* või sinist*. Tulemuseks saadi oluline erinevus valuaistingu intensiivsuses. Punase tulukese näitamisega kaasnes palju intensiivsem valukogemus. (Mosley 2007).

Nii ägeda kui kroonilise seljavalu puhul on oluline teada seisundi tausta. Oluline on välistada tõsised terviserikked ehk punased lipud, mida esineb all 5% seljavalu juhtudest. Alaseljavalu peetakse aga sageli tõsisemaks kui see tegelikult on. Äge nimmevalu on enamasti healoomune iseparanev selja funktsioonihäire. Valede arusaamade ning informatsiooni tõttu võib valu muutuda krooniliseks ning igapäevaelu tõsiselt segavaks. Kroonilise alaseljavaluga inimesed sageli usuvad põhjendamatult, et nende seljas on midagi paigast ära, katki, kulunud või et nende lihastes on valupunkte produtseerivad „sõlmed“ ning nende selg on habras. Kui nüüd tagasi mõelda sellele värvitulukestega läbi viidud uuringule siis sellise nö punase tulukesena võiks tähistada igat sellist väärarusaama.

Kaasaaegne kroonilise valu käsitlus püüab luua nö „sinisele tulukesele“ omast keskkonda, et äge seljavalu paraneks spontaanselt ning kroonilist valu ei tekiks. Kroonilise valu puhul aga eristub see, et meie närvisüsteem on valu pikaajalise kestvuse jooksul õppinud ärritust paremini tuvastama, andes ärritussignaale ka täiesti tervete kudede puhul. Lisades ärritussignaalile veel nö punased tulukesed (väärarusaamad enda seisundist, valu põhjustest), võib tulemuseks olla ägeda valuga võrdse intensiivsusega krooniline valu.

Sellise seisundi puhul on oluline alustada:

  1. Valuõpetusega – valede uskumuste ning nendega kaasneva käitumismustrite avastamine ning ümberõppimine;
  2. Valuvaba liigutustegevuse õppimisega – kui liikumisega ei kaasne põhjendamatuid hirme, tekib rohkem võimalusi kehale järkjärgult valuvaba ning talutava ebameeldivustunde piiril koormust anda ning seeläbi vähendada valu piiravat mõju igapäeva tegevustele;
  3. Treening, füüsilise võimekuse tõstmine – valuvabade liigutuste õppimiselt saab sujuvalt üle minna jõu, osavuse ning vastupidavuse treeningutele, mis tagab parema tervise, füüsilise võimekuse ning suurema enesekindluse. Niimoodi on võimalik lõplikult seljahädad unustada

Närvisusteem on väga osavalt võimeline kohanema, tuleb anda ainult õiget stiimulit, seda nii mõtte kui liigutuste tasandil. Kaasaaegse valu käsitlusega kursis olevatel füsioterapeutidel on oskus anda panus inimese hirmude vähenemisele ning tugiliikumisaparaati hinnates leida võimalused valuvaba funktsiooni taastamiseks.

Mosley, L., Arnts, A. (2007).  The context of a noxious stimulus affects the pain it evokes.  Clinical & Experimental Psychology.

Koostanud: Marko Treier, füsioterapeut

KUI ALASELJAVALU TEEB MURET, SIIS BRONEERI AEG FÜSIOTERAPEUDI JUURDE.

Esmast füsioterapeudi konsultatsiooni aega pakume nädala jooksul. 



Liiklusavarii järgne füsitoeraapia

Liiklusavarii järgse füsioteraapia eest tasub üldjuhul liikluskindlustus

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik ja seda põhjusega, sest autodega juhtub õnnetusi sagedasti ning nendega on seotud suured kahjud. Kui avariis peaks keegi viga saama, siis hüvitatakse liikluskindlustuse alt kõikide kannatanute ravikulud sh avarii põhjustanud isiku ravikulud.

Füsioteraapia kulude hüvitamiseks on vajalik esitada taotlus liiklusõnnetuse põhjustanud osapoole kindlustusele ja esitada mõned dokumendid:

  • arstitõendiga, mis kinnitab, et vigastused on tekkinud liiklusõnnetusest
  • arsti määratud ravi, nt et vajab liiklusavarii tagajärjel tekkinud vigastuste raviks füsioteraapiat
  • raviarve
  • liiklusavarii peab olema registreeritud ja selle kohta antakse kindlustusest juhtumi number

Ravikulud kaetakse kui on tõendatud, et vigastus on tekkinud liiklusavariis. Ajalist piirangut siinjuures ei ole. Isegi kui vigastus on tekkinud aastaid tagasi kuid kaebused kestavad või on tegemist jäädava kahjustusega, on võimalus saada taastusravi liikluskindlustuse kulul.

Miks on mõistlik taotleda füsioteraapia kulude katmist liikluskindlustuse kaudu?

  • füsioteraapiaprotseduuride maht ei ole piiratud, mis võimaldab määrata kliendile sellist ravi nagu ta tegelikult vajab
  • teenuste järjekorrad, väljaspool haigekassa poolt rahastatud teenuseid, on lühemad. Meie suudame üldjuhul pakkuda esmast füsioteraapia teenust nädala jooksul. 

Kui vajate peale liiklusavariid taastusravi, siis võtke meiega ühendust. Saame teile pakkuda füsioteraapiat, armiravi, turseravi ja ravimassaaži teenust Tartus või Tartu lähiümbruses.

KÜSI LISAINFOT VÕI BRONEERI AEG

e-post: info@vireo.ee
telefon: 5599 11 00

REGISTREERU

    Ees- ja perekonnanimi (*)

    Isikukood (*)

    e-posti aadress (*)

    telefoni number (*)

    Valige sobivad päevad (*)

    esmaspäevteisipäevkolmapäevneljapäevreede

    Valige sobiv kellaaeg (*)

    8:00-12:0012:00-16:0016:00-20:00

    Asukoha eelistus

    Raatuse Tervisekeskus - Raatuse 21Tasku Meditsiinikeskus - Turu 2Tartu Tervisekeskus - Mõisavahe 34cKliendi juures kodus

    Teenus (*)

    Perearsti saatekiriFüsioterapeudi esmane konsulatsioonFüsioteraapia korduskohtumine 30 minFüsioteraapia korduskohtumine 45 minFüsioteraapia korduskohtumine 60 min

    Stebby pileti number, kui soovid tasuda Stebby kaudu

    Lisainfo (pöördumise põhjus)

    Kust saite infot Vireo teenuste kohta?

    Olen teadlik, et füsiotetraapia teenusele kehtib 24h loobumisereegel. Hilisemal broneeringu tühistamisel või kohale tulemata jätmisel tuleb tasuda teenuse eest hinnakirja alusel

    LOE LISAKS

    Liiklusavarii ohvri raviraha tuli liikluskindlustusest

    

    Terapeutiline harjutus

    füsioteraapiaTerapeutiline harjutus ehk liikumisravi on osa füsioteraapia teenusest. Terapeutiline harjutus on peaaegu kõikide füsioteraapiaplaanide peamine osa- see on süstemaatiline tegevus, mis sisaldab planeeritud liigutusi, juhendatud keha asendeid või tegevusi, mille eesmärk on ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit.

    Pärast füsioterapeutilist hindamist, füsioterapeutilise diagnoosi selgitamist, koostatakse füsioteraapia plaan. Terapeutilised harjutused võivad hõlmata kogu teraapiaprotsessi või on osa sellest, kuid nad kuuluvad iga patsiendi taastusravisse.

    Enamikel juhtudel suudab klient ise sooritada terapeutilisi harjutusi ja sel juhul on füsioterapeudi roll leida õiged harjutused ning nende sooritamine selgeks õpetada. Raskemate haiguste nt ulatusliku insuldi või trauma puhul vajab klient sageli füsioterapeudi abi harjutuste sooritamisel. Sellistel juhtudul on väga oluline, et füsioterapeut annaks pidevalt tagasisidet kliendile harjutuse sooritamise kohta ja jälgiks, et harjutuste sooritamine on turvaline. Neuroloogiliste kahjustuste korral on kliendil sageli tasakaal ja koordinatsioon puudulikud, mistõttu on oluline luua turvaline keskkond, kus klient ei saaks kukkuda või muul moel endale viga teha.

    Harjutuste valikul on oluline, et füsioterapeut suudab valida just õiged harjutused. Harjutusi ei pea olema palju, pigem just vähem. Hea kui harjutused õnnestub planeerida kenasti igapäevaste tegevuste hulka või vahele. Näiteks mõnel juhul võib terapuetiliseks harjutuseks olla ka porgandi puhastamine või soki kudumine, kui on vaja käe funktsioone taastada.

    

    Meist

    VIREO on sotsiaalne ettevõte, mis pakub tervisespordi, füsioteraapia ja rehabilitatsiooni teenuseid.

    Alustasime oma tegevust füsioteraapia ja treeningutega ning oleme sealt edasi kasvanud mitmekülgsemaks. Lisandnud on rehabilitatsiooniteenused, toitumisnõustamine, erinevad koolitused ja tugiteenused.

    PÕHIMÕTTED millest oma töös lähtume:

    • positiivne kogemus – me märkame väikseimaid edusamme ja ei unusta neid hea sõnaga ära märkida
    • motiveeriv suhtlemine – me püüame igaühes leida ülesse selle, mis talle oluline
    • personaalne lähenemine – meil ei ole valmis retsepti, mis sobiks kõigile. Iga meie konsultatsioon, teraapia ja treening on puhas rätsepatöö.
    • kõike võib, aga mõistlikus koguses

    Pakume teenuseid nii eraisikutele, kui ka ettevõtetele, Tartus ja Tartu lähiümbruses. Tervisepäevi teeme üle Eesti.Füsioteraapia

    * VIREO on üks väike rohekat värvi lind, kes elab meist küll kaugel, kuid sümboliseerib hästi seda, mis meilegi tähtis on: looduslähedust, energiat, värskust ja uut algust. 

    
    post

    Füsioteraapia

    Füsioteraapiasse on võimalik tulla:

    Millistel juhtudel füsioterapeudi juurde pöörduda?

    • lihaspingete korral, mis on sageli tingitud valest kehahoiust, staatilistest asenditest ja/või  korduvatest ühetaolistest liigutustest.
    • seljaprobleemide korral (nt radikulopaatia, skolioos, diski prolaps, spondüloos jne.)
    • puusa- või põlveliigese endoproteesimise eelselt ja järgselt
    • luumurru järgselt liigutusfunktsiooni taastamiseks
    • liiklusavarii või trauma järgselt 
    • neuroloogiliste haiguste korral (nt: insult, parkinson, sklerosis multipleks jne)
    • südame- ja veresoonkonna haiguste raviks (nt: kõrge vererõhk, südameinfarki järgselt)
    • beebide arengu jälgimiseks, toetamiseks ja arendamiseks
    • kui kodus vajab pereliige hooldamist, siis kutsu füsioterapeut koju

    Füsioteraapia teenust osutatakse nii taastusraviks kui ka terviseprobleemide ennetamiseks. Selleks, et füsioterapeudi juurde pöörduda, ei pea ära ootama kuniks väikesest probleemist on kujunenud juba haigus.

    Füsioteraapia võib sisalda erinevaid sekkumise viise. Meie pakume neist: 

    Esimesel kohtumisel toimub alati füsioterapeutiline hindamine, mille käigus kogutud info põhjal kavandatakse edasine tegevus. Valitakse sobiv füsioteraapia protseduuride sagedus ja kestvus. Esimeseks kohtumiseks planeerime kuni 60 minutit. Edaspidi võib ühe füsioteraapia teenuse kestvus olla 30 kuni 90 minutit. Tavaliselt toimuvad korduskohtumised korra nädalas või üle nädala.

    Väga oluline osa füsioteraapiast on nõustamine, kus füsioterapeut juhendab kehaasendite, ergonoomiliste tööasendite ja soovitatavate/ebasoovitavate tegevuste osas. Samuti kohandab füsioterapeut abivahendeid (ortoosid, rulaatorid, kargud jne) ja nõustab klienti või tema lähedasi koduse füsioteraapia programmi osas.

    Enamasti koostatakse esimesel kohtumisel individuaalne harjutuskava, mida saab iseseisvalt kodus teha.  Harjutused õpitakse selgeks füsioterapeudi vastuvõtul ja harjutusi muudetakse aja jooksul vastavalt vajadusele. 

    Füsioteraapiasse tulles võta kaasa või pane selga mugavad riided, et oleks hea harjutusi sooritada. Kohapeal on ka riiete vahetamise võimalus. 

    

    VIREO – füsioteraapia ja treeningud Tartus

    Füsioteraapia Tartus

    Pakume füsioteraapia teenust erinevates valdkondades:

    • klassikaline füsioteraapia
    • füsioteraapia kodus
    • tööfüsioteraapia

    Füsioteraapia teenus algab alati olukorra hindamisega, mille põhjal planeeritakse sekkumine ehk teraapia ise.

    Kui kliendil on näiteks seljavalud, siis on hea kombineerida nii klassikalist füsioteraapiat kabinetis kui tööfüsioteraapiat. Täiskohaga tööl käiv inimene on vähemalt 1/3 päevast tööl ja füsioterapeudile annab kliendi tööasendite ja -võtete hindamine väga olulist lisainfot. Samuti võimaluse juhendada klienti, kuidas ta saaks oma tööd nii teha, et ta tervist ei kahjustaks või teeks seda võimalikult vähe.

    Sageli juhtub inimestega raskeid õnnetusi või tabab mõni kuri haigus, nii et inimene ei saa kodust väga lihtsalt välja. Sel juhul on mõistlikum kutsuda füsioterapeut koju, mitte klienti väntsutada ja kuhugi kliinikusse 60-90 minutiliseks füsioteraapiaks tuua. Samuti on ju oluline, et klient õpiks koduses keskkonnas toime tulema.

    Füsioteraapia osas on veel hea teada, et aktiivne füsioteraapia st ise harjutusi teha on alati efektiivsem, kui passiivne füsioteraapia ehk füüsikaline ravi, massaaž, kinesioteipimine. Vajadusel võib aktiivset ja passiivset füsioteraapiat kombineerida, et saada võimalikult head tulemust. Ainult passiivse füsioteraapia rakendamine annab üldjuhul lühiajalisi tulemusi, sest ei likvideeri põhjust vaid ainult sümptomid.

    Treeningud Tartus

    Selleks, et füsioteraapiat üldse vaja ei olekski on hea mõte osaleda treeningutel. Vireo pakub kolme erinevat tüüpi treeninguid:

    • kõnni- ja jooksutreningud – treeningutel kasutame koormuse jälgimiseks pulsikella. Nii treenib igaüks just talle sobivas pulsitsoonis.
    • süvalihas- ja venitustreeningud – oluline treening, et hoida head rühti. Väga sageli unustatakse just süvalihased oma treeningplaanist välja.
    • jõusaali ringtreeningud – toimuvad väikeste koormustega, et arendada lihasvastupidavust.

    Need kolm erinevat treeningut annavad kokku mitmekülgsed võimalused, treenida nii südamelihast kui skeletilihast.

    Täiskasvanud inimene peaks oma füüsilise vormi säilitamiseks tegema vähemalt 3 tundi trenni nädalas. Meie treeningud on 90 minutit pikad, seega minimaalselt piisab kahel treeningul osalemisest. Hea, kui need treeningud on erinevat tüüpi.