post

Alaseljavalu

by Teema: Füsioteraapia, Määratlemata, Seljavalu Kirjuta kommentaar

Alaseljavalu on üks enim esinevatest proleemidest. Äkilise seljavalu tekkepõhjuseks on enamasti kergemad alaseljapiirkonna lihaskahjustused. Seljavalust vabanemise näitajad on uuringute põhjal märkimisväärselt head. Enamik inimesi saab seljavalust priiks 2 nädala jooksul. Samas on igasugune valu hirmu ning stressi tekitav. Praktikas näeme, et eriti kehtib see seljavalu korral, sest alaseljavalu piirab erinevaid tegevusi nagu esemete maast tõstmine, istumine, kükitamine ja nii edasi.

Järgnevalt toome välja erinevad seisukohad ja soovitused, mida alaseljavalust teada:

  • Radioloogiliste uuringute (röntgen, magnetresonantstomograafiauuring, ultraheliuuring) teostamiseks pole enamasti vajadust.
    Radioloogilised uuringud ei näita alati valu tekkepõhjust. Niisiis tuleks uuringu vajadusest konsulteerida põhjalikult arstiga. Ka röntgen või magnetuuring, mis näitab diski sopistumist, degeneratiivseid muutusi või kulumist ei pruugi alati põhjustada alaseljavalu.
  • Alaseljavalu ei ole enamasti põhjustatud sellest, et midagi on paigast ära.
    Viimase aja teadusuuringud on tõdenud, et „paigast ära“ olev vaagen või kõver selg ei tekita enamasti alaseljavalu.
  • Ideaalset istumisasendit ei ole olemas.
    Seos istumisasendi ja alaseljavalu tekke osas on väga väike. Parim istumisasendi retsept on, et asend peab olema mugav ning istumisasendeid tuleks vahetada, tagamaks võimalikult mitmekülgset koormust kehale.
  • Liigne puhkus ning voodis pikutamine ei aita seljavalu leevenemisele.
    Jah, esimestel päevadel pärast vigastust tuleks vältida liigselt selga koormavaid liigutusi ja tegevusi, kuid mida varasemalt alustada selja liigutamise ja üldise kehalise liikumisega (nt. kõndimine), seda kiiremini algavad organismi taastumisprotsessid ning leeveneb ka valu.
  • Teatud liigutuste vältimine ning liigne alaselja „hoidmine“ ei aita kaasa valu kadumisele.
    Asjade tõstmise ja ettepainutamise ning muude valulike liigutuste vältimine on sagedane, kuid on väga vähene tõenäosus, et need suurendavad traumat. Pärast värsket traumat on loomulik, et inimene end hoiab. Selle tagajärjel aga lihased ning lülid muutuvad jäigaks, sest ei toimu kehale omast liikumist. Niisiis ongi esimesed liigutused kanged ja valusad. Ettepainutust ja muid alaselja liikumismustrite sooritamist tuleks alustada aeglases tempos valuvabas ulatuses, mille tagajärjel leeveneb kangus- ja valutunne.
  • Väga tugev valu ei tähenda alati väga suurt alaselja kahjustust.
    Inimeste valutundlikkus on niivõrd erinev, sest keha närvisüsteemil on võime valuaistingut kontrollida – see tähendab, et igaüks kogeb valu tugevust erinevalt. Seega ei pruugi alati valu tugevus olla korrelatsioonis kahjustuse ulatusega! Valutundlikkust on aga võimalik treenida erinevate kehaliste harjutuste näol läbi valuvaba liikumisulatuse kogemuse pakkumisega närvisüsteemile.
  • Operatsioon alaseljavalu leevendamiseks on harva vajalik
    Kirurgilist sekkumist vajavad vaid vähesed inimesed. Oluline on kuulata arsti soovitusi! Sest tihti aitavad valust priiks saamisele kaasa enda hoiakute muutmine valu suhtes (vt. eelmine punkt), eriharjutuste tegemine või oma füüsilise aktiivsuse tõstmine.

Alaseljavalust on võimalik kindlasti vabaneda! Välja tuleb selgitada põhjused, miks on alaseljavalu tekkinud ning miks on see üle 2 nädala püsima jäänud.

Kui su selg on valutanud rohkem kui 6 kuud, siis soovitame SELJA TREENINGKURSUST.

Artikkel põhineb:
O´Keefe, M., O´Sullivan, K., Griffin, D. (2015). 15 things you didn’t know about back pain. Independent.ie: Health & Wellbeing. http://www.independent.ie/life/health-wellbeing/15-things-you-didnt-know-about-back-pain-31367264.html

Koostanud: füsioterapeut Richard Jalakas

Loe ka:
Seljavalu – mida teha?
Tõstsin selja ära?
Alaseljavalu – kas midagi on paigast ära?


post

Tõstsin selja ära?

by Teema: Füsioteraapia, Määratlemata, Seljavalu Kirjuta kommentaar

See, kuidas me raskusi tõstame, ei pruugi olla seotud alaseljavalu tekkega

Paul Ingram on kirjutanud viimased 14 aastat, et meie selg ei ole habras. Enamus alaselja valu juhtudest pole tõsised ning omavad üllatavalt vähe seoseid lülisamba strukturaalsete probleemidega nagu näiteks: lülisamba degeneratsioon, „paigast nihkunud“ lülivahekettad, pitsunud närvijuured. Kuigi tõsiseid muutusi esineb, pole nende esinemisagedus nii suur, kui enamasti usutakse.

British Medical Journal avaldas 2008. aastal ülevaateartikli, mis kajastab üle mitme aasta kogutud informatsiooni tõstmistehnikate ja alaselja valu kohta. Leitud info põhjal tegid autorid järgmise tugeva järelduse: „Tõenduspõhist materjali, mis toetaks tõstmistehnika õpetamist või õppimist lihtsalt ei eksisteeri.“

2010. aastal avaldatud ülevaateartiklis leiti, et seos tõstmisel ja alaseljavalu tekkimisel on väga ebatõenäoline. Samuti leiti aastal 2012, et seljavalu ning korduvate ja kauakestvate ettekummargil asendite vahel on vähe tõenduspõhiseid seoseid või need üldse puuduvad. Lisaks ei toeta üldlevinud lähenemist aastal 2011 väljaantud ülevaateartikkel, kus omakorda hinnati 8 ülevaateartiklit.

Kuidas on lood aga selgatoetavate vööde ning korsettidega?

Eeldatavasti on igapäevase tõstmisega eriti kursis jõustõstjad ning kulturistid. Kindlasti mängivad tõstevööd nende treeningus oma rolli. Mistõttu tundub tõenäoline, et tõstevööd aitavad ka kutsealase tõstmise puhul. Siiski, ei pruugi viimane järeldus tõene olla. Enamus kaasaaegseid teadusartikleid on leidnud, et selliste vööde kasutusel töökeskkonnas on vigastuste ennetamisel vähe kui üldse mingit abi.

Toed, korsetid ning vööd annavad enamasti sensoorset sisendit, mis loob meile ettekujutuse tugevusest ning kindlusest. Kahjuks see süvendab aga salakavalat ideed, et selg vajab toestamist ja niimoodi kujunebki valearusaam selja vastupidavusest.

Veel üks õppetund jõutõstmisest

Sageli võime näha, et jõutõstja poolt sooritatud jõutõmme ei näe välja „turvalise“ viisina tõstmaks midagi rasket. Ometi jõutõstesport demonstreerib, et on võimalik tõsta hämmastavaid raskusi regulaarselt, ilma vigastusteta. Tõsti, nad kasutavad palju jalgade tööd, kuid tõste algfaasis esineb sageli ka rohket painutust lülisamba asendis. Visuaalselt näeb see välja täpselt nii nagu „ei tohiks tõsta“.

Samas ei taha me väita, justkui oleks ohutu ka treenimata inimesel nii suuri raskusi tõsta. Kui selga oleks võimalik vigastada tõstes 20-40 kg suuruseid raskuseid vale tehnikaga, siis tundub vähetõenäoline, et seda koormust on võimalik korrutada kümnega ning turvaliselt.

  • Peamine mõte on selles, et seljad on oma olemuselt tugevad mitte haprad ning jõutõstmine on suurepärane näide sellest.
  • Ära pelga tõstmist! Kuid võta asja mõistusega.
  • Loomulikult, pole võimatu end vigastada ületades hooletu tõstmisega oma võimeid.

Käesoleva blogipostituse sisu on refereeritud Paul Ingrami artiklist „Lifting Technique is Not Important for Your Back“ https://www.painscience.com/articles/lifting-technique-is-not-important-for-your-back.php

KUI ALASELJAVALU TEEB MURET, SIIS BRONEERI AEG FÜSIOTERAPEUDI JUURDE.

Esmast füsioterapeudi konsultatsiooni aega pakume nädala jooksul. 


post

Alaseljavalu – kas midagi on paigast ära?

by Teema: Füsioteraapia, Määratlemata, Seljavalu Kirjuta kommentaar

Valu põhjuseks peetakse sageli ärritust, traumat, põletikku, lihaspinget. Tõsi need võivad mängida rolli nii ägeda kui kroonilise valu tekkimisel, kuid otsuse valuaisting luua saab vastu võtta ainult meie aju. Pelgalt ärritussignaalist pole kaugeltki piisav, et valu tekitada. Valu eesmärk on ju meid millegi eest kaitsta. Seega tuleb ajul saadud ärritussignaal konteksti viia nii keha sisese kui välise keskkonna, kultuuriruumi, varasemate kogemuste (nii enda kui teiste), teadmiste ning uskumustega.

2007. aastal läbi viidud uuring leidis ärritavale stiimulile lisanduva konteksti olulise mõju valu intensiivsusele. Uuritavate nahale asetati väga külm raua tükk. Lisaks näidati uuritavatele värvilist tulukest – vastavalt kas punast* või sinist*. Tulemuseks saadi oluline erinevus valuaistingu intensiivsuses. Punase tulukese näitamisega kaasnes palju intensiivsem valukogemus. (Mosley 2007).

Nii ägeda kui kroonilise seljavalu puhul on oluline teada seisundi tausta. Oluline on välistada tõsised terviserikked ehk punased lipud, mida esineb all 5% seljavalu juhtudest. Alaseljavalu peetakse aga sageli tõsisemaks kui see tegelikult on. Äge nimmevalu on enamasti healoomune iseparanev selja funktsioonihäire. Valede arusaamade ning informatsiooni tõttu võib valu muutuda krooniliseks ning igapäevaelu tõsiselt segavaks. Kroonilise alaseljavaluga inimesed sageli usuvad põhjendamatult, et nende seljas on midagi paigast ära, katki, kulunud või et nende lihastes on valupunkte produtseerivad „sõlmed“ ning nende selg on habras. Kui nüüd tagasi mõelda sellele värvitulukestega läbi viidud uuringule siis sellise nö punase tulukesena võiks tähistada igat sellist väärarusaama.

Kaasaaegne kroonilise valu käsitlus püüab luua nö „sinisele tulukesele“ omast keskkonda, et äge seljavalu paraneks spontaanselt ning kroonilist valu ei tekiks. Kroonilise valu puhul aga eristub see, et meie närvisüsteem on valu pikaajalise kestvuse jooksul õppinud ärritust paremini tuvastama, andes ärritussignaale ka täiesti tervete kudede puhul. Lisades ärritussignaalile veel nö punased tulukesed (väärarusaamad enda seisundist, valu põhjustest), võib tulemuseks olla ägeda valuga võrdse intensiivsusega krooniline valu.

Sellise seisundi puhul on oluline alustada:

  1. Valuõpetusega – valede uskumuste ning nendega kaasneva käitumismustrite avastamine ning ümberõppimine;
  2. Valuvaba liigutustegevuse õppimisega – kui liikumisega ei kaasne põhjendamatuid hirme, tekib rohkem võimalusi kehale järkjärgult valuvaba ning talutava ebameeldivustunde piiril koormust anda ning seeläbi vähendada valu piiravat mõju igapäeva tegevustele;
  3. Treening, füüsilise võimekuse tõstmine – valuvabade liigutuste õppimiselt saab sujuvalt üle minna jõu, osavuse ning vastupidavuse treeningutele, mis tagab parema tervise, füüsilise võimekuse ning suurema enesekindluse. Niimoodi on võimalik lõplikult seljahädad unustada

Närvisusteem on väga osavalt võimeline kohanema, tuleb anda ainult õiget stiimulit, seda nii mõtte kui liigutuste tasandil. Kaasaaegse valu käsitlusega kursis olevatel füsioterapeutidel on oskus anda panus inimese hirmude vähenemisele ning tugiliikumisaparaati hinnates leida võimalused valuvaba funktsiooni taastamiseks.

Mosley, L., Arnts, A. (2007).  The context of a noxious stimulus affects the pain it evokes.  Clinical & Experimental Psychology.

Koostanud: Marko Treier, füsioterapeut

KUI ALASELJAVALU TEEB MURET, SIIS BRONEERI AEG FÜSIOTERAPEUDI JUURDE.

Esmast füsioterapeudi konsultatsiooni aega pakume nädala jooksul. 


post

Seljavalu – mida teha?

by Teema: Elustiil, Füsioteraapia Kirjuta kommentaar

Seljavalu on sageli esinev probleem:

  • 50% tööealisest elanikkonnast tunneb igal aastal seljavalu
  • Aastas on Eestis 133000 seljavaluga pöördumist arstide poole
  • 85% neist ei saa lõpplikku diagnoosi
  • Ainult 1-2% on kirurgiliselt ravitavad

Seljavalu mõjutavad:

seljavalu

 

 

 

 

 

 

 

Mida teha seljavalu korral?

  • Taastumine ja valu vähenemine sõltub selja liikuvuse paranemisest ja normaalse selja funktsiooni taastamisest.
  • Füsioteraapia ehk spetsiaalsete harjutuste tegemine
  • Soovitatavad on jalutamine, ujumine ja jalgrattasõit
  • Voodis pikutamine ei kiirenda paranemist
  • Tablettide abil saab küll korraks valule leevendust, aga seljavalu kordumise vältimiseks tuleks ülesse otsida põhjus(ed).

95% seljavaludest ei ole seotud lülisambavigastuste või teiste tõsiste haigustega, mistõttu ei ole hädavajalik eriarsti vastuvõtule või täiendavatele uuringutele tõtata. Alustada võiks füsioterapeudi või perearsti konsultatsioonist ja kui siis jääb probleemi põhjus selgusetuks ning sümptomid püsivad, on mõtekas kasvõi südamerahu huvides teha lisauuringud.

Paljudel juhtudel ei leita uuringutega ka seljavalu põhjust. Märkimisväärselt paljudel juhtudel on ebaselge põhjusega valud tingitud üleliigsest stresist ja töökoormusest. Sellisel juhul võib abi olla kombineeritud ravist: psühholoogiline nõustmaine, füsitoeraapia ja treeningud. Piisav kehaline aktiivsus aitab vähendada pingeid ja parandada une kvaliteeti. Sageli ongi just viimasest puudu! Organismi esimene kaitsemehanism ülekoormusele on väsimus, aga kui seda ikkagi ignoreeritakse, siis võetakse kasutusele tõhusam relv – valu. Seega kuulake oma keha, mis tal on öelda. Puhake piisavalt, jälgige et füüsilist koormust oleks piisavalt ja toituge regulaarselt, nii on vähem tervisemuresid.



Teenused ettevõtetele

Kas sina tead, kuidas mõjutab töökeskkond sinu või sinu töötajate tervist? Kas töötajad kasutavad õigeid töövõtteid või saaks midagi paremaks muuta, et hiljem ei peaks tegelema terviseprobleemidega?

Füsioterapeut tegeleb tööfüsioteraapia raames töökeskkonna ergonoomika hindamisega, et välja selgitada kitsaskohad töökohal ja leida lahendused, mis säästaksid töötajate tervist. Lisaks ergonoomika küsimustele tegeleme ka töötajate tervise teemadega laiemalt, sest üksi sellest on natuke vähe, kui tööasend on õige, aga igapäevane liikumisaktiivus on väga madal, toitumine ebaregulaarne ja ühekülgne ning uneaega napib. Seega peame oluliseks, et nõustamine toimub laiemalt kui ainult töökoha ergonoomiseks muutumine.

Pakume ettevõtetele:

  • töökeskkonna hindamist, luu- ja lihaskonna haiguste tekke seisukohast
  • töökeskkonna alast nõustamist
  • tööfüsioteraapiat ehk spetsiaalseid harjutusi
  • tööalase rehablitatsiooniteenuse tutvustamine ja elluviimine töökohal
  • tervisepäevade läbiviimist töötajate terviseteadlikkuse parandamiseks
  • treeninguid, mis aitavad maandada pingeid ja keha vormis hoida
  • töötajate terviseprogrammi väljatöötamist, mille raames pakume välja lahendusi, ettevõtte töötajate tervisega seotud eesmärkide saavutamiseks.

Järjest rohkemad ettevõtted pakuvad oma töötajatele erinevaid tervisega seotud soodustusi ja teenuseid, kuid ei hinda nende sekkumiste reaalset mõju. Näiteks massaaži teenuse pakkumine iseenesest ei muuda oluliselt töötajate tervislikku seisundit, sest massaaži käigus ei tegeleta juuriprobleemiga vaid sümptomitega. Mõistagi loob see mõneks ajaks hea enesetunde ja korraks tundub, et olukord ongi parem, aga üldjuhul ei ole see tulemus siiski püsiv, ilma täiendava treeninguta.

Tööfüsioteraapia eesmärgiks on leida igale töötajale sobivad tööasendid ja -võted ning nõustada tervisekäitumise osas. 

Terviseprobleemi lahendamiseks on tavaliselt vajalik:

  • muuta tööasendit ja/või -võtteid;
  • leida ülesse nõrgad kohad töötaja seleti-lihassüsteemis ning tervisekäitumises (lühenenud lihasgrupid, pinged lihastes, muutused kehahoius, kitsaskohad tervisekäitumises, ülekaal jne)
  • leida sobivad aktiivsed tegevused (spetsiaalsed harjutused ehk terapeutilised harjutused ning treeningud)

Sinna juurde on väga hea kombineerida ka massaaži, kinesioteipimist jms. Aga oluline roll on ikkagi ise aktiivne olemisel.

Tööfüsioteraapia põhimõte on: SEISA PÜSTI, ISTU VÄHEM, LIIGU ROHEKM

Kutsuge meid oma ettevõttesse kohale ja vaatame koos üle, kas ja mis vajaks muutmist.


post

Massaaž

 

 

 

Massaaž võib olla nii üks osa füsioteraapiast kui ka täiesti eraldiseisev teenus.

Meie massaažide valikus on neli erinevat teenust:

Kõik meie teenused on leitavad ka Stebby keskkonnast.

Füsioterapeutide osutatud massaažiteenus on erisoodustusmaksu vabastusega kui seda tehakse füsioteraapia teenuse raames. 



Kinesioteipimine

Kinesioteipimine on üks paljudest füsioteraapia sekkumisviisidest.

Kinesioteip on kangast ja akrüülliimist veniv teip, mida kasutatakse taastusravis ja spordimeditsiinis. Kinesioteip on väga paljude kasutusvõimalustega: fikseerib ja stabiliseerib, kiirendab keha verevoolutuse, lümfi ja ainevahetuse protsesse, säilitab paigaldamisel keha normaalse dünaamilise liikuvuse.
Kinesioteipimine sobib peaaegu kogu füsioteraapia ravivõtete spektriga, imikutest seenioriteni, pakkudes arstidele ja terapeutidele mitmeid uusi ravivõimalusi.

Kinesioteipimine…

normaliseerib lihase funktsiooni – kinesioteipimise meetod on efektiivne ülekoormusest või traumast kahjustatud lihase taastamisel ja normaliseerimisel. Liiga suure koormuse tagajärjel tekib lihases tihti ülekoormustrauma ja põletikuline protsess. Kinesioteipimine on efektiivne kahjustatud lihase toetamisel ja nõrgestatud lihase funktsiooni toetamisel.

parandab lümfi ja vereringet – ruum lihase ja naha vahel väheneb enamasti lümfivedeliku ja vere kuhjumise tõttu. Vedeliku ringlus suurendab valuretseptorite aktiivsust nahas. Teip laiendab ruumi naha ja lihaste vahel ning parandab lümfivedeliku ja vere ringlust.

vähendab valu – kinesioteip on efektiivne valu alandamisel. Peamine mehhanism valu alandamisel on valuretseptorite aktivatsiooni alandamine nahaaluse ruumi suurendamise näol.

korrigeerib liigese ebateljelist asetust ja parandab propriotseptsiooni – liigeste ebastabiilsus tuleneb teda ületavate lihaste pikkuse ja jõu düsbalansist. Ebastabiilsele liigesele avaldavad välised jõud suuremat kahjustavat mõju. Kinesioteip võimaldab korrigeerida propriotseptiivset stiimulit ja seeläbi toetada liigest rohkem.

 


post

Füsioteraapia

Füsioteraapiasse on võimalik tulla:

Millistel juhtudel füsioterapeudi juurde pöörduda?

  • lihaspingete korral, mis on sageli tingitud valest kehahoiust, staatilistest asenditest ja/või  korduvatest ühetaolistest liigutustest.
  • seljaprobleemide korral (nt radikulopaatia, skolioos, diski prolaps, spondüloos jne.)
  • puusa- või põlveliigese endoproteesimise eelselt ja järgselt
  • luumurru järgselt liigutusfunktsiooni taastamiseks
  • liiklusavarii või trauma järgselt 
  • neuroloogiliste haiguste korral (nt: insult, parkinson, sklerosis multipleks jne)
  • südame- ja veresoonkonna haiguste raviks (nt: kõrge vererõhk, südameinfarki järgselt)
  • beebide arengu jälgimiseks, toetamiseks ja arendamiseks
  • kui kodus vajab pereliige hooldamist, siis kutsu füsioterapeut koju

Füsioteraapia teenust osutatakse nii taastusraviks kui ka terviseprobleemide ennetamiseks. Selleks, et füsioterapeudi juurde pöörduda, ei pea ära ootama kuniks väikesest probleemist on kujunenud juba haigus.

Füsioteraapia võib sisalda erinevaid sekkumise viise. Meie pakume neist: 

Esimesel kohtumisel toimub alati füsioterapeutiline hindamine, mille käigus kogutud info põhjal kavandatakse edasine tegevus. Valitakse sobiv füsioteraapia protseduuride sagedus ja kestvus. Esimeseks kohtumiseks planeerime kuni 60 minutit. Edaspidi võib ühe füsioteraapia teenuse kestvus olla 30 kuni 90 minutit. Tavaliselt toimuvad korduskohtumised korra nädalas või üle nädala.

Väga oluline osa füsioteraapiast on nõustamine, kus füsioterapeut juhendab kehaasendite, ergonoomiliste tööasendite ja soovitatavate/ebasoovitavate tegevuste osas. Samuti kohandab füsioterapeut abivahendeid (ortoosid, rulaatorid, kargud jne) ja nõustab klienti või tema lähedasi koduse füsioteraapia programmi osas.

Enamasti koostatakse esimesel kohtumisel individuaalne harjutuskava, mida saab iseseisvalt kodus teha.  Harjutused õpitakse selgeks füsioterapeudi vastuvõtul ja harjutusi muudetakse aja jooksul vastavalt vajadusele. 

Füsioteraapiasse tulles võta kaasa või pane selga mugavad riided, et oleks hea harjutusi sooritada. Kohapeal on ka riiete vahetamise võimalus. 



Blogi

VIREO ajaveebist leiab nõuandeid füsioteraapia, treeningute, toitumise ja puhkamise teemadel.